Vana kirjakeele sõnastik

öö, ööse, öösel

Sõna öö esineb juba kõige vanemates teadaolevates eestikeelsetes tekstides. Tegemist on igivana soome-ugri tüvega, mille vasteks näiteks ungari keeles on éj.

Eesti vanemas kirjakeeles on sõna öö vormistik segunenud ilmselt tuletise öine (~ öene) vormistikuga, nii et 17. sajandi grammatikud Heinrich Stahl ja Heinrich Göseken esitavad oma sõnastikes öö käändevormina öösest, mitte ööst. 17. sajandi põhjaeestikeelsetes tekstides ongi kohakäänetes esindatud vaid tüvevariant ööse-. Lühem reeglipärane variant ööl tuleb Põhja-Eestis kasutusse alles 1739. aasta piiblitõlkes. Joachim Rossihniuse lõunaeestikeelsetes kirikukäsiraamatutes (1632) põhjaeestilist tüvevarianti ööse- ei leidu, Wastses Testamendis (1686) on aga paralleelselt kasutatud nii ööl kui ka öösel, nt tolsamal ööl ja sel öösel.

Vormi ööse on määrsõnaks, mitte nimisõna käändevormideks pidanud Johannes Gutslaff (lõunaeesti keele grammatika 1648) ja Antor Thor Helle (põhjaeesti keele grammatika 1732), hiljem ka teised.

Minckprast meÿe piddame keick tuñistama, et meÿe sen Pattu ninck Rüwwesuße perrast hend Iumala eest kartame, ninck eb olle meil Öhd ninck Peiwa rahwo. (Müller 1602)
‘Sest me peame kõik tunnistama, et me patu ja rüveduse pärast Jumala ees hirmu tunneme ja pole meil rahu ei ööl ega päeval.’
Minna ollen kolme kord witzade kahs pextut / üx kord kiwwide kahs heitetut / Kolme kord ollen minna laiwa hedda kañatanut / Öhe öhse ninck öhe pehwa ollen minna aja wiwinut merre pohjas. (Stahl 1638)
‘mind on kolm korda keppidega pekstud, üks kord püütud kividega surnuks visata, kolm korda olen üle elanud laevahuku, terve öö ja päeva olen olnud veevoogudes;’ (2Kr 11:25)
Ja Jummal nimmetas se walgusse päwaks, agga se pimmedusse nimmetas temma ööks; siis sai öhto ja sai hommiko, essimesseks päwaks. (Piibel 1739)
‘Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik – esimene päev. (1Ms 1:5)’

häda-öö

Sinno Tunnistus meil’ olko / et so lapset olleme / igga üx so perral tulko / kus hend nöitap Hedda-Ö
(Blume 1667)
‘Tunnista meil’ ise seda, / Meid su lapsed olevat, / Juhata, kui juhtub häda, / Isa poole vaatama’

kesköö

Waidt se wasta piddame meÿe kindlasti Ium̃ala Sana pæle lothma, mea tæma meÿle oma Sana siddes on toiwutanut, sesama tahab tæma meile toddest kaas andada, tæma Sana eb walleta mitte, Et tæma kaas wibix kesck Ösex, ninck ielles om̃a Homsex, sÿßkit eb pidda minu Südda Iumalast, erralangkma eb kaas murretzema. (Müller 1601)
‘Aga selle vastu peame kindlalt Jumala sõna peale lootma; mida ta meile oma sõnaga on tõotanud, seda tahab ta meile tõesti ka anda, tema sõna ei valeta. Isegi kui ta viivitaks keskööni või järgmise hommikuni, siiski ei tohi mu süda Jumalast taganeda ega muretseda.’
Kuss tema weell wijbix käskössex, Ning jelles oma hoomsex, Sijskit eb pida minon sydda Jumalast, Erra+ +langman eb koass muretzeman … (Turu käsikiri, 17. saj I pool)
‘kui ta veel viivitaks keskööni või ka homseni, siiski ei tohi mu süda Jumalast taganeda ega muretseda.’

öökull

Ma ollen körwe liñno sarnatseks sanud, ma ollen kui ökul paljaks tehtud kohtade sees. (Piibel 1739)
‘Ma olen nagu kaaren kõrbes, nagu öökull varemetes’ (Ps 102:7)

öömaja

Sest minna ollen neljane olnut / ninck teije ollete münd söhtnut. Minna ollen jannune olnut / ninck teije ollete münd johtnut. Minna ollen üx wöhras olnut / ninck teije ollete münnul öhmaja andnut. (Stahl 1638)
‘Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, (Mt 25:35)’

öövaht, öövalve

Agga neljandamal ö wahhi korral läks Jesus nende jure, ja köndis järwe peäl. (Piibel 1739)
‘Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.’ (Mt 14: 25)
Se korgke Prophet et Gottes Man Moises, on se Waÿse ninck armutum̃a Inimeße Suggu Ellost im 90 . Psalmo also beschreiben: Herr Gott, Tuhat Aastat omat sinu eddes kuÿ v̈x Peiw, mea eile on möda mennuth, Ninck kuÿ v̈x Öhwacht [peale kirjutatud:] Öhwalw. (Müller 1605)
‘Kõrge prohvet ja jumalamees Mooses on vaese ning armetu inimsoo elust 90. psalmis kirjutanud nõnda: Issand Jumal, tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel.’ (Vt Ps 90: 4)

1535

Sel ö[szel on se k]awal / meddy leha […] [m]eye kwysatama yl[ma] (Koell 1535)

Stahl 1637

Nacht / öh / öhsest
mitternacht / kesck öh.
Zur Herberg auffnehmen / öhmaja andma / öhmajax wotma.
Herberg suchen / öhmaja otzma / palluma.
Zur Herberg einkehren / öhmajal minna.


Gutslaff 1648

Nacht öh
Nachtlager öhmaja
öse Noctu, öhel Noctu


Göseken 1660

nacht / (nox) öh / öhsest.
nächtlich / (sublustris) walgke öh.
bey Nachzeit / öhsel / öese ajal.
Nachtlager / (halten) öhmaja (wötma)
Nachtmänlein / (incubus) pain / painaja.
Nachtmahl / öchto Söhmen Aigk.
[—]
Nachtvogel / öh lind.
Nachtigal / (acredula) öhpitck.
bey Nacht / öhsel. Tag und Nacht / öh n. pehw / öhdt n. pehwat.
Tag und Nacht gleich / (æquinoctium) öhpitk.
behausen / (beherbergen /) öhmajal wotma.
beherbergen / öhmaja andma.
Herberge suchen / öhmaja ozima / palluma
zur Herberge einkehren / annehmen / öhmajal minna / wotma.
Schlaff-Haube / [capitium] öhmütz (Hüll) stein Eule / (bubo) öhkull. Vhu / [ulula] Kull / öhkull. Eule / noctua, Hihre keggo / öh (Rohtz) kull.


Vestring 1710–1730

Ö. G. öse Die Nacht
Ö aegus Bey Nachtlicher Zeit.
Minna ei tea Ö eiga Päwa mitte. Ich weiß kein Unterscheit unter Nacht und tag.
Mul es olle ö ööks ei Pääw Päwaks. Ich konte weder tag noch Nacht unterscheiden. Ich hatte wed Tag noch Nacht ruhe
Öine Nächtlich
Ühhe öine Jä. Eyß so in einer Nacht gefrohren
Läbbi öid Durch die Nacht
Tänna Öse Diese Nacht
Jubba Tük Ööd olli. Es war schon ein Stück auff die Nacht
Kesk Ö, Mitternacht
Kolm ööd meie püüdsime. Wir fischten 3 Nacht
Minna ollin Jagul Öse. Ich war die Nacht bey Jaak
Ö Maja Nachtlager.


Thor Helle 1732

ö die Nacht. ö aegus bey Nacht. ökuk der des Nachts wenig schläft. ökul die Nacht-Eule. öse, ösel des Nachts adv.


Hupel 1818

ö. die Nacht. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] N. pl. ööd. r.[Tallinna k]
mul ei sa ö ööks ich habe die Nacht keine Ruhe (w.[sõna-sõnalt] die Nacht wird mir nicht zur Nacht.)
läbbi oid durch die Nacht.
kesk ö aeg, od. pool ööd, od. ö südda. r.[Tallinna k] kesk ö r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Mitternachts-Zeit. – s. auch[vt ka] öse.
ö aegus bey der Nacht. r.[Tallinna k]
ö kanna Rg. „lind. d.[Tartu k] „kul. r.[Tallinna k] Nachteule.
„kuub Schlafrock.
„kuk der die Nacht wenig schläft. Sp.[piltlik] r.[Tallinna k]
„liblikas Nachtschmetterling.
„wahhi Nachtwache r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
„maia r.[Tallinna k] maja. od. maija d.[Tartu k] Nachtlager, Nachtherberge.
„maia andma Nachtlager geben.
„maiale minnema zur Nacht einkehren.
„maia on jummala pärralt Gott gehört die Nachtherberge (antwortet man auf die Bitte um Nachtlager) r.[Tallinna k]
öse. die Nacht. dat ösel des Nachts, bey der Nacht. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
tänna öse diese Nacht.
kesk öse Mitternacht.
öseks (öses d.[Tartu k]) jäma nächtigen. r.[Tallinna k] (der plur. ist nicht gebräuchlich.)


Masing 1831

Ö. g. öe, acc. öed. Nacht.
öse, in der Nacht.
öe ajal, zur Nachtzeit.
kesk it. südda öse, in der Mitternacht.
läbbi öed, it. öid, durch die Nacht.
öed õtsa, die ganze Nacht.
pitkad öed, lange, lühhikesed – kurze, kuuwalged – mondhelle, pimmedad – dunkle Nächte.
minnewal ösel, in der vergangenen, tänna öse in dieser Nacht.
öe pimmedas, Dunkelheit der Nacht.
walge ö, helle Nacht.
ösest jäma, zur Nacht bleiben.
head öed, gute Nacht!
öekụl g. li. Nachteule. öekuub, g. kue. Schlafrock. – müts, Mütze. – rided, Nachtkleider. – öeriist, Kammerbecken.
öewacht, Nachtwächter.
öelind. g. nnu. Nachtvogel, sowohl von Insecten als Vögeln.
öelínnud lowad tuppet ma al. Nachtvögel verpuppen sich in der Erde.


Wiedemann 1893

ȫ G. ȫ Nacht,
ȫ otsa die ganze Nacht hindurch,
läbi ȫ, läbi ȫid durch die Nacht,
ȫ wäel, ȫ wäge heimlich zur Nacht,
he͜ad ȫd! gute Nacht,
ȫle jǟma zur Nacht bleiben,
ȫ-a͜egus zur Nachtzeit,
mull e͜i sā ȫ ȫks = ich habe die Nacht keine Ruhe,
me͜il e͜i olnud ȫd ega pä͜ewa wir waren Tag und Nacht gleich in Anspruch genommen,
keśk-ȫ, pōĺ ȫd, keśk-süda-ȫ, südame-ȫ-a͜eg Mitternacht,
õhtune (õhtust) ȫ die erste Hälfte der Nacht,
hommikune (hommikust) ȫ, hommiku pōlt ȫ der zweite Theil der Nacht,
õhtust ȫd bei Anbruch der Nacht,
hommikust ȫd gegen Morgen,
enam oli õhtust ȫd ku͜i hommikust ȫd es war mehr im Anfang als gegen Ende der Nacht,
ȫ ja pä͜ew (nicht umgekehrt) Tag und Nacht,
sa e͜i tēa ȫst ega pä͜ewast du bist ganz confus, unwissend,
kolm ȫd pä͜ewa drei Tage und Nächte,
ȫ-maja Nachtlager, Nachtherberge,
ȫ-majaline Nachtgast,
ȫ-kä͜imine das Gehen, Reisen, zur Nachtzeit,
ȫ-pikk, ȫ-pitk Nachtigall,
jōdu-ȫd pidama ein nächtliches Gelage halten.
ö͜ine G. ö͜ize (ȫene, ȫne) nächtlich,
ühe-ö͜ine jǟ das Eis von einer Nacht,
ö͜izel, ö͜izele, ö͜izelt = ö͜itsel, ö͜itsele, ö͜itselt.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 12,05
17. sajandil – 4,87
18. sajandil – 3,63

a.nim.
17. saj ö, öh, öhse
18. saj ö, öese

a.om.
16. saj oy
17. saj öh, öhse, öse, ö, öhe, öy, öch, oh, ohse
18. saj ö, öe, öese, öse, öö

a.os.
17. saj öhd, öhdt, oeth
18. saj öed, ööd

a.alaleü.
18. saj öle

a.alalü.
16. saj öszell
17. saj öhsel, ösel, öhl, osel, ohsel
18. saj ösel, öesel, ööl

a.seestü.
17. saj öhsest

a.saav.
17. saj öhsex, ösex, öhex, össex
18. saj öseks, ööks

a.rajav.
18. saj öni

a.kaasaü.
18. saj öga
m.nim.
17. saj öhdt, öhd, öd, oet, ohd
18. saj ööd, (eL) ö

m.om.
17. saj öhde

ööse on kasutusel muutumatu sõnana.