Tänamissõna aituma ~ aitüma on kuluvorm ühendist aita Jumal. Trükitekstidesse on aituma jõudnud 18. sajandi esimesel poolel, kohe tähenduses 'aitäh!, suur tänu!', aga esialgu veel l-lõpulisena. Näiteks viisakas vastus tervitusküsimusele kuidas käsi käib? oli aitumal küsimast. 19. sajandi jooksul saab valdavaks ilma l-ita variant ja sajandi lõpuks on aituma algne seos Jumalaga niipalju ähmastanud, et on võimalik öelda ka aituma Jumalale ('aitäh Jumalale'). l-lõpuline aitumal esineb küll veel 20. sajandi alguseski, aga siis pigem mitte teist inimest, vaid Jumalat tänades ('tänu Jumalale', 'Jumala abiga' vms), nt töö peab, aitumal, juba nii kaugel olema. ♦ Aituma kujunemise eelduseks on olnud tegusõna ↗aitama lühenemine. Tegemist on tuletisega sõnast abi: algkujust abitama sai avitama ja sellest omakorda aitama. u ja ü vaheldus sõnas aituma ~ aitüma on tingitud j-ist, mis muudab talle järgneva täishääliku eespoolsemaks (vrd jutlema ja sellest arenenud ütlema). Veelgi rohkem kulunud variant ühendist aita jumal on ↗aitäh (vt ETY), millest jumal on täiesti välja jäetud. |
Tähendused ja näitelaused'Jumal aidaku!, Jumala abiga'Uus Iani-kirrik, mis Tallinna Harjo-wärawasse ehhitakse, peab aitummal jubba ni kaugel olema, et kattus talweks peale saab. (Tallinna Teataja, 6. oktoober 1910) 'tänu Jumalale!'Kui ka Liiwimaal arwa ja paiguti lojustesurma kuulda olnud, siiski aitumal seiamaale weel mitte palju. (Eesti Põllomees, 1. juuli 1875) 'aitäh!'Aitümmal! aitümmal! pai Mia! ellaks so emma weel, siis peaks temma ka ühhe ossa sama, agga ma woin kül temma ossa wötta, aitümmal! (Luce 1807) Aitumma Jummalale! Surem ossa meie Eestirahwast on kuulsad omma ussina ja hoolsa töö polest. (Perno Postimees, 8. juuni 1872) Esmaesinemus1732P. Kuida teie kässi käib? Vanades sõnastikesStahl 1637helffe Gott / aitako Jummal / Jummal abbi. Gutslaff 1648— Göseken 1660— Thor Helle 1732aitummal grossen Danck (für aita Jummal) Hupel 1818ait jummal Gott helfe! Hilfgott! r.[= Tallinna k.] d.[= Tartu k.] aitimma. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]aitimmal od.[või]aitummal. r.[Tallinna k]aitumma. d.[Tartu k] großen Dank! Wiedemann 1893a͜itäh, a͜itjuma, a͜ituma, a͜itüma, a͜itumal, a͜itümal (aus a͜it’ jumal) habe Dank, habt Dank, Gott lohn’s, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: leksikaliseerumine, kuluvorm, häälikumuutus
Kirjandus
|