aasta

Aasta on kujunenud sõnaühendist ajast aega (ETY).

Põhjaeestikeelsetes tekstides esinevad vanimaist säilinud allikaist alates sõnakujud aasta ja aast. Variant aast on kirjakeeles kasutusel veel 1930. aastatelgi, peamiselt väljendis aast-aastalt. 1918. aasta õigekirjutussõnaraamat seda siiski ei esita.

Lõunaeestikeelsetes tekstides on 16. sajandil kasutusel j-ga variant ajasta, nt egal ajastal. 17. sajandi lõunaeesti autorid (Joachim Rossihnius, Adrian Virginius) on aga tarvitanud liitsõna ajastaick (vt ↗aeg). Mõlemad sõnad on olemas praeguseski võru keeles (EMS).

Tänapäevasest kirjakeelest erinev mitmuse omastava käände vorm aastade on valdav kuni 19. sajandi lõpukümnenditeni, mil vormi aastate esinemissagedus tõuseb järsult. Aastade jääb trükitekstides kasutusele veel 20. sajandi I poolelgi.

Keeleajalooliselt on nii de- kui ka te-tunnus selles sõnas kasutusele tulnud teiste sõnade eeskujul, sest algupärane tunnus on häälikumuutuste tõttu täielikult kadunud.

Liitsõna aastanädal 'seitse aastat' kohta vt ↗nädal.

Tähendused ja näitelaused

Sina peat egal ayastal kirkisande ehin oma pattut tunnistama. (Völcker 1585-1590)
'Sina pead igal aastal kirikisanda ees oma patud tunnistama.'
SE wanna ahst on mödha lehnut / tenna ürgkame meije öhe uhe (Stahl 1637)
'Vana aasta on mööda läinud, täna alustame uut.'
Ja sinna wottad neid kui päälmist Riet kokkomässida / ja siis peab neid mudetama . Agga sinna olled sesamma / ja sinno Aastad ei löppe ärra. (Uus Testament 1715)
'ja sa keerad nad kokku just nagu rõiva, nagu kuue, ja nad muudetakse. Aga sina oled ikka seesama ja sinu aastad ei lõpe. (Hb 1:12)'

Sõnaühendid

aasta-aastalt

Ta peab aasta aastalt kui palgalinne ta jures ollema; ta ei pea mitte temma ülle wallitsema kange hirmoga sinno nähhes. (Piibel 1739)
'Ta olgu tema juures nagu päeviline aastast aastasse; sinu silma 
ees ta ei tohi tema üle vägivallaga valitseda!' (3Ms 25:53)
Kõik wanad suwitajad, kes aast-aastalt ikkagi Kabina üles otsiwad ja muud kohta ei mõtlegi külastada. (Postimees, 23 juuli 1930)

aastanädal 'seitse aastat'

Seitsekümmend aasta-näddalat on seätud so rahwale, ja so pühha liñnale, pärrast peab sedda ülleastumist ärrakeeldama, ja pattud ärralöppetadama, ja üllekohto eest ärraleppitamist tehtama ... (Piibel 1739)
'Seitsekümmend aastanädalat on seatud su rahvale ja su
pühale linnale üleastumise lõpetamiseks, patule piiri panemiseks 
ja süüteo lepitamiseks ...'
(Tn 9:24)

juubeliaasta

Se wieskümnes aasta peab teile üks Jobeli-aasta ollema; teie ei pea mitte külwama egga leikama mis siis isseennesest kasnud, egga ärraleikama neid winamarjo, mis siis harrimatta kasnud. (Piibel 1739)
'Viiekümnes aasta olgu teile juubeliaastaks: ärge külvake, ärge 
lõigake isevõrsunud vilja ja ärge noppige hoolduseta kasvanud 
viinamarju!' (3Ms 25:11)

ametiaasta

Ja meie tunneme iggamees sest römo, et Teie selle tännawose aastaga omma wietkümnet ammeti-aastat kätte sate ... (Holtz 1817)
'Ja meist igaüks tunneb rõõmu, et Teie tänavuse aastaga oma viiekümnenda ametiaasta kätte saate ...'

eluaasta

Wụ̈rst Kutúsow, kes, et kül seitsmekümne kúendama elloaasta sees, wiggane ja mitmest hawatud olli, séllegipärrast issi iggas kohtas omma tarkusega seädmas ja juhhatamas olli ... (Suve Jaan 1841)
'Vürst Kutuzov, kes oli küll seitsmekümne viie aastane, vigane ja mitu korda haavata saanud, oli siiski igal pool oma tarkusega seadmas ja juhatamas ...'

nälja-aasta

Sedda waestlast ma wöttaksin kahhe käega ja tahhaksin temmale need seitse näljaaastat mis ta Hannusse Perdi maias on näinud, tössise emma armastussega tassuda." – (Jannsen 1864)
'Selle vaeslapse võtaksin kahel käel vastu ja tahaksin temale need seitse nälja-aastat, mis ta Hannuse Perdi majas on näinud, tõelise emaarmastusega tasuda.'

nääriaasta 'uusaasta'

seperrast oppe wanna Koddo-Oppija Sirachi kahs wagga Jummala Nêeri-Ahsta Andede perrast abbix hühda / et Tem̃a sul andko öhe röhmsa Südda. (Blume 1667)
'seepärast õpi koos vana õpetaja Siirakiga vaga Jumala uusaasta-andide pärast paluma, et ta annaks sulle rõõmsa südame.'

rahuaasta

Tomitsian sai aastal 96 ärratappetud. Temma assemele sai Nerwa, kelle wallitsusse al ristikoggodussel monni rahho-aasta olli.  (Gildenmann 1845)
'Domitianus tapeti aastal 96. Tema asemele sai Nerva, kelle valitsuse all oli ristikogudusel mõni rahuaasta.'

Esmaesinemus

16. sajandi keskpaik

Joxsep ux sullana temma perremehhe jurest erre enne ko temma ast weljaß on sieß kaddup temma palck keick sest nuchtloßest (Talurahva õigus 1550)
'Kui sulane jookseb peremehe juurest ära, enne kui aasta on välja teenitud, siis kaotab ta karistuseks oma palga.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Jahr / ahst / ahstast.
Jährlich / igka ahsta.
Jähriger, ahstane / ahstasest.

Gutslaff 1648

Jahr Ahjastaick.

Göseken 1660

Jahr / gantz / halb / koggones ahst / pohl ahst / ahiast aick.
viertheil Jahr / nelias ossa ahstast / kolmet kuht.
verschienen Jahr / minnewal ahstal.
Jährig / [annotinus] ahstane.
Jährlich / [annuus] igga ahsta / iggal ahstal.
Jährliche Frucht / (Gerechtigkeit) ahstane willi (kohhus).
Jährliche Gedächtnis der Verstorbenen / nende Surnude ahstane melletus.
Jahr Geschicht Bücher / ahsta raamatut.
Neu Jahrs Gab / uhhe ahsta Ande.
Schalt Jahr / annus bisextilis Issiehrane ahst.
Sieben Jahr zeit / seize ahiasta aigk.
Stillestand machen / Rahwo teggema öhe / kahhe / kolme ahsta pehle.

Vier Jahr / [quadriennium] nelli ahstat / Se nelias Ahst.
Viertheil Jahr / [trimestre] werendeil Ahst / nelias Ahsta ossa.
zwey Jahr / (biennum) kax Ahstat.
zwey Jährig / (bimulus) kahhe Ahstane.

Thor Helle 1732

aasta das Jahr.
aastane jährig.

Hupel 1818

aasta. it.[samuti]aast, a, das Jahr. r.[Tallinna k]
ta käib teist aastat, er geht ins 2te Jahr.
aasta kohta jährlich.
aastane jährig. r.[Tallinna k]
kolme aastane 3 Jahre alt.
Jahr aasta, aast. r.[Tallinna k]ajastaig. d.[Tartu k]
er geht ins zweyte J. ta käib teist aastat. r.
dieses J. s. heuer.
ein J. ums andere aasta takka. r.
vom vorigen J. mullone. r.d. muldne. r.
im vorigen J. mullo.
vor 2 Jahren ülle mullone od. mullotse r. d. tunna mullo. r. ülle mullut. d.
vor 3 J. takka tunna mullo.
vor 4 J. enne takka tunna mullo. r.
bey Jahren s. alt.
in den besten J. s. mittlere.
jährig aastane. r. ajastane, aijastalinne. d.
verwichen jährig s. Jahr.
zweijährig kahhe aastane.
etwa 10jährig kümme konna aastane. r.
jährlich iggal aastal. r. eggal ajastajal, egga ajastaja. d.

Masing 1831

Aasta, Jahr.
liapäwa aasta, Schaltjahr.
aasta päwad, Jahr und Tag.
aasta taggant, ein Jahr und ander.
– pärrast, nach einem Jahre.
– peäle, auf ein Jahr.
peäle aastat, über ein Jahr.
ülle aastat, übers Jahr.
aasta ülle, das ganze Jahr hindurch.
énne aastat, vor dem Jahre.
igga aasta, alle Jahre.
mitto aastat, viele (nicht paljo) Jahre.
aastast aastani, von Jahr zu Jahr.
ühhest aastast tõise, von einem Jahr zum andren.
rohkem aastat, länger.
wähhem – weniger als ein Jahr.
minnewal aastal, im vergangenen, – tullewal, im kommenden Jahre. 
aasta kõhta arwama, berechnen wie viel jährlich erforderlich sei.
aasta kaupa arwama, luggema, nach Jahren berechnen, zählen.
tõist, kolmat aastat käima, im ander, dritte Jahr gehen. –
aastaajad, g. aegade. pl. Jahreszeiten.
aastaarw, u. Jahresrechnung
aastakõrd, g. õrra, acc. kõrda. eine Reihe von Jahren.
aastamoon, a. Jahresdeputat.
aastapalk, g. lga, acc. lka. Jahreslohn.
aastati, adv. jährlich.
aastawarra, Jahresvorrath.

Wiedemann 1893

āst G. āsta gewöhnl.[tavaliselt]āsta G. āsta (ajasta͜ig, āstag, āsta͜ig, āstaw) Jahr, āsta (āst’),
āstalt, āstast āstani von Jahr zu Jahr,
lahkuwal āstal im scheidenden Jahr,
tulewil āsta͜il in künftigen Jahren,
minewal āstal, minewat āstat im vergangenen Jahre,
rohkem, wähem āstat über ein Jahr, unter einem J.,
neli āstat tēd od.[või]a͜ega vor vier Jahren,
āsta mȫda jährlich,
āsta pä͜ewad, a. ümber Jahr und Tag, das ganze Jahr hindurch,
āsta tagant ein Jahr um’s andere,
ā. pärast nach einem Jahre,
ā. pe͜ale auf ein J.,
pe͜ale āstat über ein Jahr,
āsta üle das ganze J. hindurch,
üle ā. über’s Jahr,
āsta kohta für’s J.,
igal āstal, āsta kohta jährlich,
ta kä͜ib te͜ist āstat er geht in’s zweite Jahr,
aru-āstad Dienstzeit,
järele-jätmize-āsta, lahti-laskmise-ā. (bl)[piiblikeelne]Erlassjahr,
le͜ina-ā. Trauerjahr, Wittwenjahr,
liza-ā., līa-pä͜ewa-ā., wahe-ā. Schaltjahr.
āstag G. āstagu (d)[Tartu k], āsta͜ig (d) = āsta.
āstakene G. āstakeze Dimin. von āsta.
āstalik G. āstaliku, āstaline G. āstalize, āstane G. āstase, āstatse (ajastaline, ajastane) -jährig, Jährling,
ka͜ua-ā. langjährig,
iga-ā. jährlich,
mitme-ā. vieljährig, tänawu-ā. diessjährig,
te͜ist-ā. laps ein Kind, das im zweiten Jahre steht,
pōle-āstaselt im Alter von einem halben Jahre,
nel’ja-ühe-pōle-āstane fünftehalb Jahre alt.
āstaw G. āstawa (Pp)[Peipsi rannikul] = āsta
ajasta͜ig (eigentl.[tegelikult] ajast-a͜ig) s.[vt] a͜ig, ajastajaline (eigentl. ajast-ajaline) s. ajaline.
ajastajane G. ajastajatse (d)[Tartu k] = āstane.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 24,11
17. sajandil - 2,62
18. sajandil - 8,72

Vormistik

?
   16. saj ayaste, aÿaste
a.nim.
   16. saj ast
   17. saj aasta, ahst, ahsta
a.om.
   16. saj aÿasta
   17. saj aasta, ahsta, ahst
a.os.
   17. saj aastat, ahstat
a.alalü.
   16. saj ayastal
   17. saj ahstal
a.saav.
   17. saj ahstax
a.rajav.
   17. saj ahstani
m.nim.
   17. saj aastat, ahstat, astad
m.om.
   17. saj ahstade, aastadde

Teemad: kuluvorm, lõunaeesti keel, mitmuse tunnus
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
Sisu viimati muudetud 4/09/2020
Külli Prillop