aam

Aam ’endisaegne vedelike, eriti veini mõõtühik; suur vaat’ ilmub estikeelsetesse tekstidesse teadaolevalt alles 19. sajandi algul. Esmamaining sõnastikus on küll juba 1660. aastal, aga mitte täieõigusliku eesti sõnana, vaid niisuguse saksa laenuna, mida tuleks vältida, sest sakslastega vähem kokku puutuvatele talupoegadele on see tundmatu.

Aam on laenatud mõnest saksa keele variandist. Tema hilist levikut arvestades pigem baltisaksa või ülemsaksa keelest. Ülemsaksa keeles oli veel 19. sajandilgi tavalisema Ohm kõrval kasutusel ka Ahm (vt DWB). Keskalamsaksa vastav sõna on am(e) (Schiller, Lübben 1875), baltisaksa keeles kasutati variante Ahm, Ahme, Ahmen, Ohm (vt BSS; vrd ETY).

♦

Liivimaal oli kasutusel Riia aam, mis eri aegadel oli võrdne 153, 157 või 159 liitriga. Eestimaal oli Tallinna aam, mis võrdus 150 või 153 liitriga.

Tähendused ja näitelaused

Poosna mõisast, Wolmeri makonnas, läks winawoor Riga; üks sullasmees heitis ami peäle; tõmbas pilliroga wina, ja wõeti tunni pärrast surnud ami peält. (Masing 1821)
'Poosna mõisast Valmiera kihelkonnast läks viinavoor Riiga. Üks sulane heitis aami peale, tõmbas viina läbi pillirookõrre ja leiti tunni aja pärast surnuna aami pealt.'

Wiina woor, 26 aami, mis Karksi-mõisast (Schloß-Karkus) Ria Iinna saatetud, selle aasta 3da ja 4da Mihkli-kuu päwa wahhel, jäi öseks ühhe wersta maad Lahzi körzist, mis Lappieri-möisa pärralt on, wiina-kormad jäiwäd maandi peäl, agga hobbosed käisiwad tee äres heina-maa peäl karjas; neist on kolm hobbosed lahti sanud, ja on umbes arwata, et nemmad warrastud on ... (Tallorahva Kulutaja, 1. jaanuar 1829)
Viinavoor, 26 aami, mis saadeti Karksi mõisast Riia linna selle aasta 3. ja 4. septembri vahel, jäi ööseks ühe versta kaugusele Lahzi kõrtsist, mis kuulub Lappieri mõisale. Viinakoormad jäid maantee peale, aga hobused käisid tee ääres karjas, neist kolm pääsesid lahti ja võib arvata, et nad on varastatud ...

Esmaesinemus

1660 (sõnastikus)

Hahm / Haam / i. ^{[saksa sõnade loendis]} (Göseken 1660)

19. sajand (trükitekstis)

Poosna mõisast, Wolmeri makonnas, läks winawoor Riga; üks sullasmees heitis ami peäle; tõmbas pilliroga wina, ja wõeti tunni pärrast surnud ami peält. (Masing 1821)
'Poosna mõisast Valmiera kihelkonnast läks viinavoor Riiga. Üks sulane heitis aami peale, tõmbas viina läbi pillirookõrre ja leiti tunni aja pärast surnuna aami pealt.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

Hahm / Haam / i. ^{[saksa sõnade loendis]}

Vestring 1710–1730

—

Clare 1730

—

Thor Helle 1732

—

Svenske 18. saj I pool

—

Hupel 1818

aam, i, Stückfass, Ahme. +.^{[saksa laen]} r.^{[Tallinna k]} d.^{[Tartu k]}

Wiedemann 1893

ām G. āmi (hām), Ahm, Fass, Stückfass, *oks-ā. Oxhoft.

Sagedus

~~10 000 tekstisõna kohta~~

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: alamsaksa laen, saksa laen, baltisaksa laen

Kirjandus
•BSS = Baltisaksa sõnastik. (Vaadatud 27.06.2022)
•DWB = Deutsches Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm. Lfg. 1 (1852), Bd. I (1854), Sp. 191, Z. 63.
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•Schiller, Karl; Lübben, August 1875: Mittelniederdeutsches Wörterbuch. Band I. Bremen: Kühtmann..

Vana kirjakeele sõnastik