Vana kirjakeele sõnastik

aadler

Sõna aadler on 17. sajandi tekstides kasutatud saksa der Adler ’kotkas’ eestikeelse vastena. 18. sajandil võetakse aadler’i asemel kasutusele kotkas. Lõunaeesti sõnavarakogudes püsib aadler kauem kui põhjaeesti omades – võib-olla seetõttu, et oli jõudnud Wastse Testamendi (1686) tõlkesse.

Tänapäevases kirjakeeles ega murretes sõna aadler enam ei tuntagi. Ka Gösekeni (1660) arvates oli see saksa sõna, mida ei tasu eestikeelsetes tekstides julgelt kasutada, sest sakslastega vähem kokku puutuvad talumehed ei pruugi sellest aru saada. Siiski on aadler olemas Wiedemanni sõnastikus (1869, 1893), ent Wiedemanni seletuse järgi on aadler kotkas vapiloomana.

‘kotkas’


Kussa agkas üx raip on / sehl kogkowat hend needt Adlerit. (Stahl 1638)
‘Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad.’ (Mt 24: 28)

1632


Kun enge ütz reipe om , sinna haggewat hendas need Adlerit. (Rossihnius 1632)
‘Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad.’ (Mt 24: 28)

Stahl 1637




Gutslaff 1648




Göseken 1660


Adler / Adler / i. [saksa sõna]


Vestring 1710–1730




Clare 1730


Aadler. genit. i. der Adler. [saksa laen]


Thor Helle 1732




Svenske 18. saj I pool


Adler, i. Adler.


Hupel 1818




Wiedemann 1893


ādler G. ādleri Adler (als Wappen).

10 000 tekstisõna kohta


16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,13
18. sajandil – 0,00

a.nim.
   17. saj adeler

a.om.
   17. saj adleri

m.nim.
   17. saj adlerit, adleri

Kirjandus

• Mellov, Kulla 2020. Linnunimetused eesti kirjakeeles kuni 1739. aastani. Bakalaureusetöö. Juhendajad Külli Habicht, Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikool.