Alamsaksa laen aader on eestikeelsetes tekstides kasutust leidnud alates 17. sajandist. Esmaesinemus tekstis on 1638. aastal trükitud Heinrich Stahli „Hand- und Hausbuchi“ IV osas, kus Stahl tsiteerib Vana Testemendi Hesekieli raamatut (Hs 37:6). Tänapäeval tõlgitakse vastav heebrea sõna kui kõõlus. Tähendus ’kõõlus’ oli olemas ka keskalamsaksa sõnal ader(e) (vt Schiller, Lübben 1875). Algselt viitas ader saksa keeles üldse igasugustele kehas olevatele soontele, „torudele“ ja kiududele, seega ka sooltele, sisikonnale, kõõlustele (Pfeifer 1993). Seoses aadrilaskmisega, mida omaaegne meditsiin sageli soovitas, muutus saksa keeles valdavaks tähendus ’veresoon’ (Pfeifer 1993). Ka eestikeelsetes tekstides sai peagi valdavaks tähendus ’veresoon’. 18. sajandi kirjapanekuist selle sõna muid tähendusi enam peaaegu ei leia. Siiski on näiteks Friedrich David Lenz (1796) nimetanud aadriks ka puu „mahlasoont“.
|
Tähendused ja näitelaused'kõõlus'ninck minna negkin / ninck wato / sihs kaswit Adrit ninck leeha nende pehle / ninck temma ümberandis nemmat nachka kahs / ninck nende sehs ep olli weel mitte üx hing . (Stahl 1638) 'veresoon'Sinna pead warsti adrit laskma siis kui sa haigeks jääd, siis on sulle weel rammo, werri hakkab ka siis ussinaminne jooksma adritte sees, siis többi löppeb enneminne. (Hupel 1766) 'soon'Se om neil se tarwis wägga tullus , et nende Sahwti aadrid henda Pu sissen ka lahti teewa , nink et se Sahwt warrajamb nakkap liguma (Lenz 1796) Sõnaühendidaadrit laskmaSe küssis, kas nemmad selle haigele ollid adrit lasknud? (Arwelius 1790) aadrit lööma 'aadrit laskma (loomal)'Ehk sinna, wennike, tead keddakid, kes moistaks hobbose adrid lüa? (Arwelius 1782) Esmaesinemus1637 (grammatikas)Ader / Sohn / sohnest / ader / adrist. (Stahl 1637) 1638 (tekstis)minna tahan teile Adrit andma / ninck leeha teije pehle lassema kaswama / ninck nachka kahs teid ümberandma / ninck tahan teile hinge andma / eth teije jelle ellawax sahte (Stahl 1638) Vanades sõnastikesStahl 1637Ader / Sohn / sohnest / ader / adrist. Ader lassen / werd lasckma. Gutslaff 1648— Göseken 1660Ader / Soon / e. ader / i. Aderlassen / adri laskma. Vestring 1720–1740Aadrid pl. tm. Die Ader Aadrid laskma, Zur Ader lassen. Clare 1730ader, dri. die Ader. [saksa laen] adrit laskma, lasse, ski – sk. ke. Ader laßen. [saksa laen] Thor Helle 1732AAdrit laskma zur Ader lassen. Svenske 18. saj I poolAdrit laßkma. Zu Ader laßen. Hupel 1818ader, dri, Ader. +.[saksa laen] Wiedemann 1893āder G. ādri Ader, āderdama, -dan, -dada adern, mit Adern versehen; zur Ader lassen, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: piiblitõlge, alamsaksa laen
Kirjandus
|