kober, kobra, kobru-
Taimenimetus kober (ka lõpukaota kujul kobra) ‘takjas’ on üles märgitud vaid üksikutest murrakutest peamiselt Saaremaalt ja Lõuna-Eestist, aga ka keskmurde alalt Juurust (vt EMS). Haruldane on see sõna niisugusel kujul ka vana kirjakeele materjalides: seda on oma tekstides kasutanud ainult mõned autorid: 17. sajandi keskpaigas Hageri pastor Christoph Blume (Hageri on Juuru naaberkihelkond), 19. sajandi algul Saaremaa kirjamees Johann W. L. von Luce.
Blume kasutab sõna kober Jeesusesse Kristusesse uskumise kindluse võrdpildina ütluses nagu takjas kuue küljes. Saksa keeles oli olemas sõna-sõnalt sama väljendwie eine Klette am Rocke.
Laiemalt levinud häälikuline kuju on kobru(leht), mis on kõige tavalisem variant ka 18. sajandi sõnastikes. Heinrich Gösekenil on see aga antud h-, mitte k-algulisena. Muudest allikatest varianti hobru teada ei ole. Varaseim tekst, kus esineb variant kobru– (enne sõnalõpu o muutumist u-ks õigupoolest kobro-), on August Wilhelm Hupeli “Lühhike öppetus” (1766).
Kobro lehhed, se juur on wägga kallis ja lähhäb sulle ülle wägga tarwis; ärra jätta sedda mitte korjamatta kewwade, enne kui lehhed sureks kaswawad. (Hupel 1766)
‘Kobrulehe juur on väga kallis ja seda läheb sul väga vaja, ära jäta seda kevadel korjamata, enne kui lehed suureks kasvavad.’
Kündmisse jures kiskuwad nemmad liwase pöllo peält need pitkad rohho jured wälja: siis kaewawad nemmad kobbra ehk rasi jured … maast ülles. (Luce 1812)
‘Kündmise ajal kisuvad nad liivase põllu pealt pikad rohujuured välja, siis kaevavad kobra ehk rassi juured … maast üles.’
1660 (sõnastikus)
klette / (lappa) tackiat / hobbro /
NB rassit sind ander Art / sind so steiff als Bürsten. (Göseken 1660)
1667 (tekstis)
Lekkita sinno pöha WAJMO miño Süddame sisse / kui Sinna üttelnut ollet / ke mind tröstiko nink kinnitako / et minna emmis Otza kindel nink julk Sinnul / kud üx Kobbra Kuhbel / rippun … (Blume 1667)
‘Saada oma Püha Vaim mu südamesse, et ma kuni lõpuni oleksin Sinus kindel ja julge, ripuksinn nagu kober kuuel …’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
klette / (lappa) tackiat / hobbro /
NB rassit sind ander Art / sind so steiff als Bürsten.
Vestring 1710–1730
Kobro lehhet Die Kletten
Su kobrotab Die Mund schäumet Rev[Tallinna k]
Kobrat Kletten
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
kobro-lehhed Kletten
su kobrotab der Mund schäumt.
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
kobbro lehhed. r.[Tallinna k] kobrat. P.[Pärnu dialekt] Kletten
Wiedemann 1893
kobr G. kobra, kobru Klette (Arctium L.),
kobralehe (pt d)[luulekeelne, Tartu k] (ein Brustschmuck).
kobar […]
kobarad (P)[Pärnu dialekt] = kobrad Kletten.
korp […]
korba-lehed (D)[Hiiumaa] Kletten
kort G. korda Klette (Arctium L.).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,01
18. sajandil – 0,03
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
