viisk
Puukoorest punutud jalatsit tähistav sõna viisk on sõnavaraallikates esitatud alates Heinrich Gösekenist (1660). Esmaesinemus tekstides on aga teada alles 19. sajandi keskelt, mil tekstid muutusid temaatiliselt mitmekesisemaks.
♦
Viisk on vana läti laen. Tõenäoliselt on tegemist kultuurilaenuga, st sõna ja vastav ese laenati koos. Läti vastes (vīze) puudub k, mis eesti keeles on sõna lõppu lisandunud arvatavasti analoogia teel (vrd kuusk, laisk). (Vaba 1997: 240–241) Gösekeni sõnastikus (1660), mis Gösekeni enda sõnul kajastab Lääne-Eesti keelt, see k veel puudub, samuti pole k-d lõunaeesti allikates. Paikkonniti varieerub ka tüvevokaal.
‘Teisel päeval poiss tuleb põllutöölt ja kaebab emale: “Mis narri töö see on: tolm tuleb suhu, ühtepuhku tõsta äket, ohjaharud lähevad sassi, kärbsed pistavad, palav päev, viisud kukuvad jalast.’
1660 (sõnastikus)
die Basteln von Borcken / wijhsat (Göseken 1660)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
die Basteln von Borcken / wijhsat
Vestring 1710–1730
Wiisk G sa Ein Pastel, Baur-Schu.
Clare 1730
wiso, Baßeln von Borck.
Thor Helle 1732
wiisk ein Bastner Bauer-Schuh
Svenske 18. saj I pool
Wihs, o. Basteln (Bauer-Schue in Liefland)
Hupel 1818
wiis, o. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] it. wiisk, g. wiso. r.[Tallinna k] Bastschuh. pl. wisud. r.[Tallinna k]
Wiedemann 1893
wīsk G. wīzu, wīza, wīzo (d)[Tartu k] (wīz) Bastschuh, — (d St)[seto] Sandale aus Heede; — (O)[Saaremaa] Schlittschuh.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
Viisud, EPM TR 313:28 E 100:28, Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1227643
Kirjandus
• Vaba, Lembit 1997. Uurimusi Läti-Eesti keelesuhetest. Tallinn;Tampere: Eesti Keele Instituut.