ramp
Ramp (omastavas rambi) tähendab ‘korjus, raibe’.
Võimalik, et tegu on algupäralt sama tüvega mis saami rábbi ‘korjus, raibe’.
Tänapäevane ramp ‘lava eesosa koos valgustusega; kaldtee’ on prantuse algupära võõrsõna. Eesti kirjakeelde on see jõudnud 20. sajandi alguses. Tõenäoliselt on otseseks laenuallikaks ikkagi saksa keel, kus Rampe võeti kasutusele 19. sajandi I poolel. Ramp koos tähendusseletusega ‘lampiderida näitelava esiäärel’ on esmalt esitatud “Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatus” 1930. aastal. Samas on antud ka omasõna ramp ‘raibe’. 1918. aasta õigekirjutussõnaraamat rambi tähendust ei täpsusta.
‘korjus, raibe’
Keik mis sandiste haiseb, nenda kui rambad ja sönnik, ei kannatawad nemmad mitte. (Willmann 1782)
‘Nad [= mesilased] ei kannata midagi, mis haiseb sandisti nagu korjused ja sõnnik.’
rambihais ‘kõdunemise hais’
Karro kostis ommas rummalusses, oh siin on üks pärrato rambihais! Eks se ep olle teitel häbbi nisugguse haisawa kohta sees ellada? (Willmann 1782)
‘Karu vastas omas rumaluses: “Oh, siin on meeletu kõdunemise hais! Kas teil häbi pole sellises haisvas kohas elada”‘
1739
Ja se peab sündima, et kalli rohho haiso assemel peab rambi hais ollema, ja wö assemel lohma lahma, ja palmitud juuste assemel paljas Pea, ja köiekue assemel kotti-ride kuub, ja körwetud silmad illo assemel. (Piibel 1739)
‘Ja siis sünnib, et palsamilõhna asemel on kõdunemise lehk, vöö asemel nöör, palmitud juuste asemel paljas pea, peene lõuendi asemel kotiriidest kate, ilu asemel põletusmärk.’ (Js 3:24)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
Aas / raip / e / ramp / i. dicitur de hominibus & pecoribus. Todter leib / Ramp / Raip.
Thor Helle 1732
ramp ein altes Pferd, Schind-Mähr.
Hupel 1818
ramp, bi, Krampe. d.[Tartu k] altes Pferd, Schindmähre; Aas. r.[Tallinna k]
rambi hais Aasgestank. r.[Tallinna k]
Wiedemann 1893
ramp G. rambi Aas, Schindmähre, abgezehrt,
wana rizu-r., weri-r. (Schimpfw.).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,04