paburits
Paburits on rahvakeelne sõna kukerpuu(marjade) kohta.
Pole võimalik täpselt öelda, mis keele kaudu paburits eesti keelde jõudis, sest keskladina barberis/berberis on levinud paljudesse keeltesse, nt saksa Berberitze, rootsi berberis, vene барбарис (barbariss), kusjuures kõigis neis keeltes nagu eesti keeleski on ka erinevaid hääldusvariante. Eesti murretest on teada nt paaburits, paberits, parabrits, palberits jne (EMS).
Baltisaksa keeles öeldi enamasti Barberitze (vt Kobolt 1990) ning just sellisel kujul, ainult sõnaalguse eestipäraselt tugeva p-ga, on seda oma kokaraamatutõlkes (1781) kasutanud Johann Lithander. Nii on parberits jõudnud ka A. W. Hupeli sõnastiku II trükki (1818) ja jäänud kasutusse 19. sajandi algupoole kokaraamatutes (nt Fehre tõlkes 1824).
Pikem kirjeldus paburitsimarjade kohta koos kasutusõpetusega ilmus Sakala põllutöö lisalehes 1898. a 16. juuni numbris. Nimevariantidena on esitatud paberits, pabrits, parberits, perberits, eelistatult aga hoopis äädikmarjapuu. Joonealuses seletatakse, et Wiedemanni (1893) järgi on Hiiumaal selle taime nimetus kukerpuu. Ridalas märkivat kukerpuu aga kuslapuud.
Teise silbi u-ga variant paburits jõuab trükitekstidesse alles 20. sajandi algul.
‘kukerpuu(mari)’
Kui need Parberitsi marjad häste küpsed, ja nattoke külma al on olnud, siis noppi need puu peält ärra, ja panne neid nattokesse weega paia sees tullele, lasse keeta, kunni need löhki löwad, ja omma Sahwti wälja aiawad. (Lithander 1781)
‘Kui paburitsimarjad on hästi küpsed ja on natuke külma saanud, siis nopi nad põõsast ära ja pane nad natukese veega paja sees tulele; lase keeda, kuni nad lõhki lähevad ja oma mahla välja ajavad.’ Halwaks Pandud, aga kasulised puud ja põesad on: laukapuu (Prunus spinosa), mähke marja-puu (Crataegus ozyacantha) paburits (Berberis vulgaris), ilupaju (Ligustrum vulgare), punane ilupaju (Cornus sanguinea), karu vabarnad, waarikad ja tikerberid ning teised weikemad põesa sordid. („Walguse“ pölluteadusline lisaleht, 1902, nr 12)
paburitsisahvt ‘kukerpuumahl)
ja siis sa woid Parberitsi Sahwti ehk kirjo Sukroga sedda samma wisi Koläri temmale anda. (Lithander 1781)
‘ja siis sa võid paburitsimahla või kirju suhkruga samamoodi värvi temale anda.’
1781
Panne siis ni paljo Sukrut ühhe lussika täie Parberitsi Sahwti sisse, et se Sahwt saab hästi paksuks (Lithander 1781)
‘Pane siis niipalju suhkrut ühe lusikatäie paburitsimahla sisse, et mahl saab hästi paks.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
parberitsi pu Barberitze, Berberisbeeren-Strauch, gemeiner Saurach. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
paberits G. paberitsi (pabrits, parberits, perberits) Berberitze, Sauerdorn (Berberis vulgaris L.).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,24
a.om.
18. saj parberitsi
Sakala põllutöö lisaleht, 16. juuni 1898
