igalik
Asesõna igalik (alati ühendis üks igalik) ’igaüks’ on kasutanud 17. sajandi autorid.
Tõenäoliselt on igalik laenatud alamsaksa keelest (keskalamsaksa igelik ’igaüks’). Samas võib tegemist olla ka eesti keeles moodustatud tuletisega iga + -lik. Alamsaksa igalik võis olla eeskujuks niisuguse tuletise loomisel. (Norvik 1959)
Eesti murdesõnastikud sõna igalik tähenduses ’igaüks’ ei esita; samuti ei esita seda ükski vana sõnastik peale Heinrich Stahli oma (1637). Võimalik, et igalik leviski ainult kirjakeeles ning peamiselt Heinrich Stahli teoste kaudu. Stahli-eelsest ajast säilinud Georg Mülleri jutlustes (1600–1606) asesõna igalik ei leidu, kuigi Müller oli tallinlane ja just Tallinna eestlaste keeles oli palju saksa- ja rootsimõjulist sõnavara. Samas pakuvad Mülleri jutlused kaudset tuge hüpoteesile, et igalik on alamsakse keele mõjul tekkinud tuletis. Eesti sõna igalik 2. silbis on a täpselt nagu sõna iga 2. silbiski, ent alamsaksa sõnas on e. Müller on sõna iga kasutanud ka e-lisena, seda eriti sageli just liitsõnades, nagu igkemees või igkepäiw. See võiks viidata alamsaksa igelik-sõna mõjule. Kui igelik tekitas hääldusvariandi igemees (igamees asemele), siis miks mitte ka tuletise igalik (liitsõna igamees asemele).
igalik, üks igalik ’igaüks’
Jummala silmat nehwat öhe igkalicko tee pehle / ninck temma wallatap keick nende / keimisset. (Stahl 1638)
Sest [Jumala] silmad on igaühe teede peal ja ta näeb kõiki tema samme. (Ii 34: 21) Se om küll, et ütteleggaliko peiwal omma murre om. (Rossihnius 1632)
‘Igale päevale piisab oma vaevast.’ (Mt 6: 32)
1632
Meije peame Iummalat peljama ninck armastama, et meije kassinaste ninck puchtaste ellame, sönnade ninck teggude sissen, ninck ütz eggalick omma abbikahsa armastame ninck auwustame. (Rossihnius 1632)
‘Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me vooruslikult ja puhtalt elame nii mõtetes, sõnades kui tegudes, ja et igaüks armastab ja austab oma abikaasat.’ Meije peame Jummala kartma ninck armastama / eth meije illusaste ninck kassinaste ellame Könnede ninck teggode sees / ninck üx iggalick omma Abbikahsa armastame / ninck auwustame. (Stahl 1632)
‘Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me vooruslikult ja puhtalt elame nii mõtetes, sõnades kui tegudes, ja et igaüks armastab ja austab oma abikaasat.’
Stahl 1637
Iglicher / igkalick / igkalickust / igka üx / igkast / öhest / igkamees.
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 2,06
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• Norvik, Madis 1959. Eesti lik-sufiksist. – Keel ja
Kirjandus, nr 1, lk 29–31.