Videoanalüüs

Videoklippide ülemisel serval olevad küsimused ei ole alati sarnased vaatlustegevuses kasutatutega. Need on  muudetud  ülesehituselt sobilikumaks, et näidata küsimuste vormistamise paremat viisi. Nt   Mõned vaatluses esitatud KAS? küsimused on muudetud avatud küsimusteks, mille puhul laps oma mõtteid paremini väljendada saab. 

1. Vaatlust sissejuhatava teksti lugemine

Pildivaatluse läbiviimisel kasutatakse sageli tekste, mida õpetaja lastele vaadeldava pildi tutvustamiseks ette loeb. Etteloetava teksti valik on õpetaja jaoks vaba st et see ei pea pärinema samast raamatust. Teksti kuulamise ajal on lapsel võimalus oma mõtete koondamiseks illustratsiooni uurida.

Tekst peab olema lastele mõistetav. Siin tuleb kasutada lühemaid lauseid  ja vältida harva esinevaid sõnu. Sõnade tähendused lapsel ja täiskasvanul ei pruugi olla samad. Uute teadmiste saamise eesmärgil võib kasutada ka tundmatuid sõnu,mille tähendus tuleb lapsele lahti seletada.

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

2. Kas sa oskad öelda, mis siin pildil toimub?

Õpetaja suunab last pilti vaatlema. Ta annab selle küsimusega mõista, et lapsel tuleb välja uurida, mis pildil toimub. Last võib õhutada rääkima lisaküsimuste abil. nt Mida Sa näed, mis paneb Sind niimoodi mõtlema?  Soovitav on kasutada avatud küsimusi, mis suunavad last pilti kirjeldama ja iseloomustama.

Mõtete väljendamiseks tuleb lapsele anda piisavalt aega!

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

3. Milliseid enda jaoks tuttavaid esemeid Sa oskad siit nimetada?

Vaatlus muutub detailsemaks. Sellise küsimuse esitamine eeldab lapselt suuremat keskendumist pildile. Tuleb otsida ja leida endale tuttavaid asju. Õpetajal on hea võimalus arendada lapse keskendumisvõimet ja tähelepanu ning samas kontrollida ka lapse teadmisi. Selline küsimus tekitab tihti lastes hasarti, nad püüavad leida üha uusi esemeid.

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

4. Mida Sa selle poisi kohta oskad öelda?

Küsimus on oma ülesehituselt laiem, et anda lapsele vastamiseks rohkem vabadust. Laps saab poisi kohta rääkida seda, mida just tema märkab. Kui laps jääb hätta, võib teda abistada lisaküsimustega poisi riietuse, tegevuse või emotsionaalse seisundi kohta.

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

5. Palun kirjelda täpsemalt poisi jalanõusid, mida sa siin märkad?

See on lisaküsimus, mis suunab last märkama ja täpsemalt kirjeldama esemete detaile -mustreid, triipe, paelu….

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

6. Mis Sa arvad, kas poiss on rõõmus või kurb?

Laps õpib äratundma ja kirjeldama emotsioone. Erinevate emotsioonide nimetamine võib 6-aastasele  lapsele raske olla, selle lihtsustamiseks annab õpetaja ette valikuvariandid.

Erinevate emotsioonide kirjeldamiseks tuleb lapse tähelepanu pöörata sellele, et naerdes ja nuttes teatud jooned inimese näos muutuvad. Naeratades tõusevad suunurgad ülespoole, samal ajal muudavad kuju ka silmad. Vihase ilme puhul on suu kokku surutud ja sirge kulmud teineteisele lähedal, kurva näoilme puhul kaarduv suu ja viltu kerkinud kulmud. kurbus, naer, viha ja nutt on 6-aastasele lapsele kõige tuttavamad emotsioonid.

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

7. Mis Sa arvad, kumb poiss lõi palli väravasse?

Oluline on õpetada lapsele märkama joonistatud figuuride kehakeelt. Kui Kui õpetaja poolt esitatud küsimus või raamatuillustratsioonilt vastuse väljalugemine jääb lapsele segaseks, siis esitab õpetaja lapsele abistava küsimuse. Nt Kuidas poisi käed ja jalad asetsevad?, Kas poiss seisab sirgelt või liigub? Miks Sa nii arvad? jne.

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

8. Mida väravavaht siin vaatab? Kas pall läks väravasse?

Õpetaja hakkab lapse tähelepanu suunama pildil toimuvale situatsioonile – tegelaste omavahelistele seostele. On jõutud järeldusele, et üks poistest on palli väravasse löönud. Milliseid emotsioone tekitab see väravavahil? Laps saab kirjeldada väravavahi tundeid.

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

9. Miks väravavaht siin taga väiksem tundub?

Lapse tähelepanu juhitakse sellele, et pildil kaugemal asetsevad objektid paistavad väiksemad kui eespool kujutatud, kuigi nad tegelikkuses on umbes ühesuurused. Selleks, et laps õpiks suurusi õigesti tunnetama, on vajalik valida vaatlemiseks pilt, kus kaugel-lähedal asuvate objektide suhe on paigas.

……………………………………………………………………………………………………………………………………………..

10. Nimeta palun nelinurkseid esemeid pildilt?

Väike kõrvalepõige tähelepanu arendamiseks! Vaatlust saab siduda erinevate ainevaldkondadega. Nt matemaatikavaldkonna kaasamiseks antakse lapsele võimalus seostada illustratsioonil olevaid objekte geomeetriliste kujunditega.

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

11. Kes siin pildi taustal võivad olla?

Kui eespool olevaid objekte illustratsioonil on küllalt vaadeldud, on aeg lapse tähelepanu suunata ka pildi taustale. Massistseenides ei ole alati iga figuur eraldi kujutatud. Tihti kujutavad rahvamasse pildil lihtsalt hajutatud värv või värvilaigud. Lastel on raske uduseid kontuure aimata ja seetõttu tuleb sellele eraldi osutada ning aidata nende tähelepanu fokuseerida.

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

12. Mis Sa arvad, kas jalgpallistaadioni pind on pehme või kõva?

Eri materjale ja pindu (pehme, kõva, sile, krobeline) ei saa piltidel kujutada ühtemoodi, neid antakse piltidel edasi erinevatel viisidel. Et laps oskaks tähelepanu pöörata pindade erinevustele, tuleb tal lasta proovida neid kirjeldada. Abiks on õpetajapoolsed küsimused. Nt ,,Miks Sa arvad, et see pind on pehme?”, ,,Miks Sa arvad, et platsi katab muru?”, ,,Mis näitab, et platsi katab muru?” jne…

……………………………………………………………………………………………………………………………………………..

13. Kas see pilt tundub rõõmus või kurb?

 Küsimuse vastus annab õpetajale ülevaate, kuidas laps pildi sisust aru sai, kuidas ta vaadeldud situatsiooni tähtsustab. Antud vaatlusel määrab lapse jaoks pildi emotsiooni väravavahi meeleolu. 

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

14. Kes Sina tahaksid sellel pildil olla? Kas Sa tahaksid olla väravavaht?

Vaatluse lõpus tuleb last tunnustada ja küsida ta arvamust, kellena tema ennastvaadeldud pildil samastaks. Lapsel on võimalus avaldada omapoolseid mõtteid ja seisukohti, kuidas ta pildil kellegi või millegi rolli tähtsustab.

……………………………………………………………………………………………………………………………………………..

15. Millise pealkirja Sa sellele pildile paneksid?

Kui illustratsioonivaatlus on lapsega lõpetatud, on õige aeg küsida ,,vaatlejalt” arvamust pildi pealkirja kohta. Lapsele tuleb anda piisavalt aega, et ta saaks rahulikult järelemõelda. Et harjutada last oma ütlusi põhjendama, võib küsida, miks ta just sellise nimetuse illustratsioonile andis. Pikka arutelu ei ole aga mõtete pidada, sest laps on pikast paigal istumisest tüdinenud. Kiida last ja luba ta mängima!

Vaatlusel saadud teadmiste väljendamiseks oleks hea, kui laps peale vaatlust joonistaks pildist oma versiooni. Hilisema tegevuse puhul tuleks meenutamiseks pildivaatlusel nähtu lühikese vestluse abil üle korrata.

……………………………………………………………………………………………………………………………………………..