Vaatlus

       Vaatluseks nimetatakse tegevust, kus toimub nähtuste, esemete tunnuste ja detailide märkamine ning kindla eesmärgiga tajumine. Objektide kirjeldamisel õpitakse leidma neile iseloomulikke jooni ning neist olulisemaid esile tooma. Vaatlustegevuse eesmärk ütleb, millele soovitakse objekti vaatlemisel tähelepanu suunata. Sissejuhatav osa peaks äratama lapses uudishimu, motiveerima teda rääkima ja uurima. Vaatlustegevust kokkuvõttes peaks esile tooma vaadeldud objekti põhiteema, uued mõisted ja tekkinud kujutused.

       Vaatlus on efektiivsem, eesmärgipärasem ja tulemuslikum, kui tegevus viiakse läbi kindlate kavapunktide järgi (objekti suurus, kuju, värvus, inimestevahelised emotsioonid jne) ning suunatakse seda sobivate küsimuste abil. Kogetut tuleks lasta lapsel koheselt rakendada maalides, meisterdades, voolides või joonistades, et ta saaks kujunenud mõtteid ja tundeid väljendada ning kinnistada.

Kuidas vaatlustegevus last arendab?

• Aitab lapsel leida ümbritsevate asjade ja nähtuste olulisi seoseid, oskust märgata ja rakendada seda oma töödes.
• Rikastab laste sõnavara ja silmaringi.
• Arendab laste tähelepanu- ja keskendumisvõimet.
• Rakendada saab erinevaid meeli: nägemist, maitsmist, kompimist, haistmist, kuulmist.
• Koos vaatlusega areneb lastel iseseisev mõtlemine ja eneseväljendusoskus ning -julgus.
• Grupiga koos vaadeldes tekib oskus kuulata teisi, arutleda ja saada kinnitust oma arusaamadele.
• Vaatlus kutsub lapses esile erinevaid emotsioone, mida ta väljendab miimika, žestide, kehakeele või intonatsiooni kaudu. Emotsioonid mõjutavad omakorda lapse kognitiivseid võimeid –  tähelepanu, taju, mõtlemist.

    Vaatlusest tuleb eristada mõistet vaatama. Viimase all mõistetakse juhuslikku pilgu suunamist või jälgimist.