Illustratsioonid

       Illustratsioon on teksti toetav visuaalne teos: joonistus, maal, foto, skeem jms. Raamatuillustratsiooni eesmärgiks on kas kirjandusteost kaunistada, selle teksti sisu selgitada või teha mõlemat korraga. Esimesel juhul on illustratsioonideks näiteks ornamendid, mida püütakse kooskõlla viia raamatu kirja, formaadi või paberiga. Teksti sisu selgitamise eesmärgil illustreeritakse käsiraamatuid, õpikuid, teaduslike teoseid jne. Kolmandat moodust, kus pilt on nii kaunistava kui ka selgitava ülesandega, kasutatakse ilukirjanduslikes teostes. Illustratsioon võib alluda täielikult kirjaniku tekstile, jutustades sõna sõnalt ümber selle, mida kirjanik on kirjutanud või olla ainult raamatut kaunistavaks elemendiks, mille sisuks on tekstist tulenev temaatika. 

Illustratsioonitüübid, mida kasutatakse lasteraamatutes kõige enam:

Realistlik illustratsioon – tegelased ja olustik on kujutatud realistlikult. Pilt on tõetruu ja võrdväärne tavamaailmaga. Siia kuuluvad ka igapäevased tegevused ja probleemid, mida piltidel kujutatakse.

Ebarealistlik illustratsioon – pilt on väljamõeldud maailmaga ehk ulmeline, kujutatud on selliseid olustikke/sündmusi, mida tavamaailmas ei kohta. Objektid/tegelased on kujutatud ebarealistlikult ehk reaalsest tegelaskujust erinevalt. Nende puhul on näiteks kasutatud metamorfoosi ehk kahest objektist/tegelasest kokku pandud uut tegelast.

Õpetlik illustratsioon – siia kuuluvad pildid, mis avardavad lapse silmaringi (religioon, kultuur) või õpetavad lastele reaalseid igapäevategevusi (õppimine, mängimine, pesemine, koristamine, riietumine, söömine jt).

Suhted/tunded – need illustratsioonid rõhuvad perekondlikele suhetele, mille läbivaks jooneks on armastus, vihkamine, sõprus, solvumine, jm).

Humoorikas illustratsioon – pilt on naljakas, seiklusrikas, rõõmsa motiiviga.

       Vaatlusoskuse arendamiseks lasteaias on lihtsaim ja mugavaim viis kasutada raamatuillustratsioone. Selgitades, toetades, rikastades või dekoreerides visuaalselt mingit lugu või teksti, mõjutab ta lapse tundeid, tahet ja mõtteid. Õpetaja ülesanne on arendada lapse vaatlusoskust, et ta õpiks ja harjuks pilte nägema  võimalikult täpselt. Väikestele lastele peavad illustratsioonid olema realistlikud, et nad saaksid pildil kujutatut võrrelda enda igapäevaeluga.

Mida arvestada illustratsioonide valimisel  ja  nende vaatlemisel?

• Lapsed reageerivad piltidele ning tõlgendavad neid erinevalt. See sõltub laste eelteadmistest, kogemustest, vanusest, sõnavarast, ootustest ja soovidest.
• Illustratsiooni valimisel peab arvestama, et vaadeldav pilt oleks lapsele eakohane ja pildi sisu tuleks talle tuttavast keskkonnast. Mida väiksem on laps, seda lühemat aega suudab ta keskendunult tegutseda. Noorematele lastele sobivad vaatlemiseks ühe objektiga pildid, 6-7-aastastele lastele on jõukohased vaadelda juba süžee ehk tegevuspilte. 
• Heal illustratsioonil on olendite ja esemete kujutamisel õiged, moonutamata proportsioonid ja loomulikud värvid, erinevaid materjale antakse edasi võimalikult reaalselt (riie näib riidena, vesi veena).
• Pildi tajumist raskendavad seal olevate objektide erinevad mõõtmed (nt seenekorv on suurem kui seeneline), ebatavaline kujundi paigutus vaataja suhtes (kapp tagurpidi), vale perspektiivi kujutamine (eespool asuvad objektid on kaugemal asuvatega ühesuurused), pildi erinevus reaalselt tajutavast objektist, pildi kirju taust või selle puudumine. 
• Lapsed tavatsevad keskenduda ühele objektile pildil, pööramata tähelepanu ülejäänule.  
• Illustratsiooni vaatlemiseks tuleb varuda aega, pildid mõjuvad vaatlejale aegamööda.
• Kõik pildid ei saa võrdselt lastele meeldida, seepärast ei tohi nõuda kõigilt ühest arvamust.
• Illustratsioonid ei sõltu alati raamatu tekstist, seepärast saab neid vaatlusel käsitleda ka teksti arvestamata.