Üldine geoloogia

Avaleht

Geoloogia on teadus Maast (kr. geo – maa, logos – mõiste, käsitlus), Maa koostisest, ehitusest, tekkimisest, muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia on teadmiste kogum Maa või mingi selle piirkonna geoloogilisest ehitusest ja seda muutnud geoloogilistest protsessidest. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülemiste kihtide, nn. maakoore ehk litosfaäri (kr. lithos – kivi, sphaira – kera) ehitust ja selle arengulugu, õppida tundma maakoores esinevaid kivimeid nende ainelise koosseisu järgi ning välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikuseid suhteid. Kõrvuti sellega uurib geoloogia mitmesuguseid protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist ning seega ühtlasi ka muutusi maapinna reljeefis. Maa välimust, tema pinda kujundavad protsessid jaotatakse kahte suurde gruppi: endogeenseteks ja eksogeenseteks.

1. Endogeensed protsessid

Need on Maa sügavuses toimuvad protsessid, mis põhjustavad maakoore liikumisi ja mille ilminguteks on vulkanism, maavärinad, samuti mäestike teke, kivimite deformeerumine ja tektooniliste murrangute ning kivimite kurdumise, aga ka maakoort läbivate suurte alanguvööndite ehk riftivööndite teke jt. Endogeensete protsesside liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. See on pärit radioaktiivsete isotoopide lagunemisel või aine liikumisel ja sellega seotud hõõrdumisel eraldunud soojusest.

2. Eksogeensed protsessid

Siia kuulub mitmesuguste atmosfäärinähtuste (tuule, vihma, pakase) ning maapinnal toimuvate füüsiliste protsesside (jõgede erosiooni, mere murrutuse, liustike kulutuse) tulemusel toimuv maakoore pidev lagundamine ning kulutamine. Eksogeensete protsesside liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. Neid võib jagada kolme suurde rühma. (1) Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. Näiteks vesi, mis on kogunenud kiviprakku, paisub külmudes ja seega murendab kivimit. Murenemine peenestab kivimeid ja teeb sellega võimalikuks nende transpordi ehk ärakande. (2) Kulutus ehk denudatsioon on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. (3) Settimine ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Eksogeenne geoloogia käsitleb ka stratigraafiat ja geokronoloogiat ning meteoriidikraatrite tekkimist.

Eksogeenseid protsesse võib jagada üksiku reljeefi kujundava teguri alusel.

Endogeensed ja eksogeensed protsessid toimivad koos. Endogeensed protsessid (maakoore aeglased kõikuvad liikumised – kerkimised või vajumised, maavärisemised, magmaline tegevus ja vulkanism ning kivimite moone ehk metamorfism) põhjustavad mitmesuguseid muutusi reljeefis, näiteks kõrgustike või nõgude teket. Samuti kuhjuvad endogeensete jõudude toimel maapinnale või maakoore pinnalähedastesse osadesse mitmekesised tardkivimid. Kuid nii reljeef kui ka kivimid, mis on tingitud Maa sisejõududest, ei ole püsivad. Kõrge temperatuuri ja suure rõhu tingimusis tardunud kivimid ei ole tasakaalus maapinnal valitsevate tingimustega ning alluvad kohe eksogeensetele protsessidele.

Määrajad ja õppevahendid

Tööleht muuseumis 1

Tööleht muuseumis 2

Kirjandust üldisest geoloogiast

Tänuavaldused

Õppematerjalide koostamist toetas Keskkonnainsvesteeringute Keskus.