2026. aasta sambla kandidaadid
- Harilik hiissammal (Leucodon sciuroides). Harilik hiissammal moodustab paksu katte vanadel lehtpuudel. Teda võib kohata parkides, ilmselt on ta kasvanud ka hiiepuudel. Üks põlisust märkiv sammal. Ta on suur ja kergesti ära tuntav. Huvitav on tema varte vihmas sirgumine ja kuivas kaardumine.
- Harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Kasvab vees (võib ajutiselt ka kuivale jääda), suur ja kergesti ära tuntav iseloomuliku leheehituse tõttu. Veesamblad on üldse vähe tähelepanu saanud, aga ainuüksi vesisammalde perekonnas on 5 liiki, sh alles 2024. aastal lisandus sinna uus liik – Euroopa endeem kusjuures.
- Perekond põisik (Splachnum). Perekonnas neli liiki (kerajas, pudel-, anum- ja punane põisik). Kuna nad kõik kasvavad peamiselt rohusööjate kõdunevatel ekskrementidel, siis on neile soodsad kasvutingimused lühiajalised ja juba mõne aasta pärast peavad (kärbeste vms abiga?) leidma uue sobiva substraadi. Küllap just sobiva kasvukoha lühiajalisuse tõttu on need liigid meil haruldased või väga haruldased. Neile tähelepanu juhtimine paneb neid ehk veidi rohkem märkama ja saaks parema ülevaate levikust ja arvukusest.
- Perekond lumilehik (Hedwigia). Perekonnas 2 liiki. Nimelt ei ole ükski kivisammal aasta sambla tiitlit kandnud (ma kuulen pidevalt väidet, et kui kasvab kivil, siis on samblik – saaks sellele valeväitele tähelepanu tõmmata) ja valge lumilehiku esinemissagedus tasuks ka uurimist/vaatlemist.
- Liivhärmik (Racomitrium canescens) – sammal, mille eestikeelne nimi on erakordselt tabav. Liivhärmik kasvab enamasti tõesti liival ning on tänu valkjatele lehetippudele alati härmas. Liivhärmikuga sarnasel liigil harilikul lumilehikul (Hedwigia ciliata) puuduvad leherood ja teda võib leida kividelt. Liivhärmiku valimine aastasamblaks võimaldaks tutvustada lisaks liivhärmikule nii härmiku perekonna teisi liike kui ka liivikute, luidete ja nõmmemetsade samblakooslusi.
- Harilik viherik (Pseudoscleropodium purum). Meenutab palusammalt, aga on rohelise varrega. Hea on õppida neil kahel liigil vahet tegema, kuna üks on meil hästi tavaline ja viherikku peetud Eestis pigem läänepoolsema levikuga liigiks. Viherik on üks väheseid teadaolevatest Euroopast väljapoole viidud liikidest. Ehk on ta meilgi laiemalt levinud kui seni oleme arvanud ja liigi tundma õppimine aitab ka tema levikut selgemaks saada.
Aasta sambla valimiseks kasutage linki: https://forms.gle/XthEnRnJ4tNmCLVv8
