Korduma kippuvad küsimused

Selles osas on sageli esitatavad küsimused rasestumisvastaste vahendite kohta koos vastustega. Enamasti on tegemist väärarusaamade ehk müütidega, millel ei ole teaduslikku põhjendust.

Küsimus 1:

Kas kombineeritud hormonaalsete meetodite kasutamisel tuleks teha vaheaegu, nn “keha puhkepause?

Sellised pausid ei ole vajalikud ja võivad viia soovimatu rasestumiseni. Piltlikult öeldes “keha puhkab” just neid vahendeid tarvitades, kuna puudub munasarjade talitlus, ovulatsiooni ei ole ja vajalikud naissuguhormoonid saadakse KHMst. KHM koostisosad eemaldatakse organismist kahe ööpäeva jooksul täielikult.

Küsimus 2:

Kas kombineeritud hormonaalsed meetodid võivad põhjustada viljatust?

Sellised kahtlused on sama vanad kui pillid ise. Kuigi esimene ovulatsioon peale KHM lõpetamist võib mõned nädalad hilineda, taastub viljakus kohe. Uuringud on näidanud, et ei ole mingeid erinevusi rasestumises neil, kes olid eelnevalt tarvitanud KHMd ja neil, kes polnud. KHMd aitavad pigem viljakust säilitada, hoides ära soovimatuid rasedusi ja emakaväliseid rasedusi ning hoides ära mitmeid kirurgilisi sekkumisi.

Küsimus 3:

Kas kombineeritud hormonaalsete meetodite tarvitamise ajal rasedaks jäädes tõuseb väärarendite risk?

Kaasasündinud väärarendeid esineb kõigil vastsündinutel ca 2 %. Uuringud on veenvalt näidanud, et naistel, kes enne rasestumist või raseduse ajal tarvitasid KHMd, ei esine väärarendeid teistest sagedamini. Kui naine rasestub KHM tarvitamise ajal, siis pole meditsiinilist näidustust raseduse katkestamiseks. Pole tõendeid, et need võiksid mõjutada rasedust või loodet. Muidugi lõpetatakse raseduse kindlakstegemise korral KHM tarvitamine.

Küsimus 4:

Kas kombineeritud hormonaalsed meetodid tõstavad või langetavad kehakaalu?

KHMd ei mõjuta ei ühte ega teist, kuid võimalik kaalutõus on sagedaseim hirm, mis mõjutab inimesi nendest loobuma. Kehakaalu muutused uuringutes on kasutajatel ja mittekasutajatel samad: mõnede kehakaal tõuseb, teistel ei muutu ja kolmandatel langeb. Mõnikord alustatakse KHM tarvitamist varases teismeliseeas ja kaalu tõus elu jooksul on tavaline füsioloogiline nähtus. KHM tarvitamisel võib esineda 1-2-kilogrammiline östrogeenidega seotud kehakaalu tõus vedeliku peetumisest organismis, mida esineb esimestel kasutuskuudel ja mis on mööduva iseloomuga.

Küsimus 5:

Kas kombineeritud hormonaalsed meetodid mõjutavad naise meeleolu või seksuaalset iha?

Üldiselt mitte. Mõned KHM kasutajad kurdavad meeleolu alanemist ja seksuaaliha langust, enamikul kasutajatest ei ole nimetatud häireid ja mõnedel kasutajatel paraneb meeleolu ja seksuaalne iha. Raske on täpselt öelda, kas meeleolu ja seksuaalse iha muutus on tingitud KHMst või muudest teguritest nagu suhte areng ja üldine füüsiline ja vaimne heaolu.

Küsimus 6:

Kas kombineeritud hormonaalsete meetodite kasutamine tuleb lõpetada enne kurgumandlite eemaldamise operatsiooni?

Selleks pole vajadust. Väikesemahuliste operatsioonide korral, mis ei kesta üle 30 minuti ja millele ei järgne voodis lamamist >48 tunni (nt kurgumandlite eemaldamine, hamba väljatõmbamine, laparoskoopia), pole vaja KHM kasutamist katkestada.

Küsimus 7:

Kas enne kombineeritud hormonaalsete meetodite kasutamahakkamist on vaja läbida günekoloogiline läbivaatus?

Kui see ei ole vajalik muul põhjusel, siis pole see vajalik rasestumisvastase nõuande ja vahendi saamiseks. Enamasti piisab põhjalikust vestlusest ja vererõhu mõõtmisest.

Küsimus 8:

Kas minipillide võtmine imetamise ajal on ohutu?

Jah. Minipillid on hea valik imetavatele naistele, kes soovivad rasedusest hoiduda. Minipillid on ohutud nii emale kui lapsele – väga väike osa minipillidest jõuab rinnapiima ja see ei avalda lapsele mingisugust mõju. On arvatud, et kaheaastase rinnaga toitmise perioodil saab laps kokku koguse, mis on võrreldav ühe tabletiga.

Küsimus 9:

Kui depoosusti kasutamise ajal jääb menstruatsioon ära, siis kas see tähendab, et naine on rase?

Ilmselt mitte, eriti kui uue depoosusti tegemisega ei ole hilinetud (hilinemine on siiski lubatud kuni 4 nädalat ilma et vahendi tõhusus langeks). Paljudel depoosusti kasutajatel kujunebki amenorröa (menstruatsiooni puudumine) – see võib olla soovitav ravitoime.

Küsimus 10:

Kas SOS-pillide kasutamisele järgnevad menstruatsioonitsükli häired on ohtlikud?

Ei. Pärast SOS-pillide tarvitamist võib pooltel kasutajatest menstruatsioon saabuda oodatust varem või hiljem. Menstruaalvere hulk võib olla tavalisest suurem. Need on ohutud SOS-pillide kõrvaltoimed. Kui menstruatsioon hilineb rohkem kui ühe nädala võrra või kui menstruaalvere hulk on ebaharilikult väike, tuleks teha rasedustest.

Küsimus 11:

Kas SOS-pille võib kasutada rohkem kui üks kord ühe menstruaaltsükli jooksul?

Kuigi tootja lubab SOS-pille kasutada vaid kord menstruaaltsükli jooksul, võib neid kasutada ka korduvalt, sest nende toime põhineb muuhulgas ovulatsiooni edasilükkamises. Ainsa riskina suureneb seejuures (ajutiste ja ohutute) menstruatsioonitsükli häirete esinemissagedus. SOS-pille tuleb kasutada korduvalt, kui toimub korduv kaitsmata seksuaalvahekord. Kui järgmine seksuaalvahekord toimub vähem kui 12 tunni jooksul alates SOS-pillide kasutamisest, siis pole tõenäoliselt vajadust meetodi korduvaks kasutamiseks.

Küsimus 12:

Kas SOS-pille võib kasutada peamise rasestumisvastase vahendina?

See pole kindlasti soovitatav. Pikaajaliselt kasutatuna ei ole SOS-pillid nii efektiivsed kui teised efektiivsed rasestumisvastased vahendid.

Küsimus 13:

Kui pärast SOS-pillide kasutamist tekib rasedus, siis kas tuleb rasedus katkestada?

Ei. Kui on soov rasedust edasi kanda, siis pole SOS-pillide kasutamise tõttu vajadust rasedust katkestada, kuna pole täheldatud kahjulikke toimeid rasedusele või lootele.

Küsimus 14:

Kas emakasisene vahend võib põhjustada emakavälist rasedust?

Ei. Nii vasega kui levonorgestreeliga vahendid kaitsevad mõlema, nii emakasisese kui emakavälise raseduse eest. Emakavälise raseduse põhjus on sageli munajuhade põletikust tingitud eelnev kahjustus, mitte emakasisene vahend.

Küsimus 15:

Kui emakasisene vahend eemaldatakse ja meetodi kasutamist soovitakse jätkata, kas uue vahendi paigaldamiseks tuleb pidada vahet, et emakas „puhkaks”?

Ei, see on tarbetu ja soodustab soovimatute raseduste teket. Kui on soov jätkata emakasisese vahendi kasutamist, siis tuleb samaaegselt vahendi eemaldamisega kohe paigaldada uus.

Küsimus 16:

Kas emakasisest vahendit tohivad kasutada sünnitamata naised ja teismelised?

Küsimus 17:

Kui sageli kondoom libiseb seksuaalvahekorra ajal maha või puruneb?

Keskmiselt 2% kondoomi kasutamise juhtudest kondoom puruneb või libiseb maha – see on tingitud kasutusvigadest. Kondoomi purunemisel või mahalibisemisel on soovitav raseduse riski vähendamiseks kasutada SOS-pille. Seksuaalsel teel levivate infektsioonide vältimiseks on sel puhul vähe täiendavaid võimalusi, kuid on teada, et HIV-positiivse seksuaalpartneri puhul võib nakatumise riski vähendada kohene viirusevastane ravikuur. Vastavat nõu annab meedik.

Küsimus 18:

Kas kondoome kasutatakse vaid juhuvahekordades suguhaigustest hoidumiseks?

Ei. Kondoom võib olla paari jaoks sobivaimaks rasestumisvastaseks vahendiks või ajutiseks vahendiks, kui mingil põhjusel ei ole veel hakatud (lisaks) kasutama plaanitud rasestumisvastast vahendit (= topeltmeetodit).

Küsimus 19:

Kumb oleks parem paari jaoks, kes ei soovi enam lapsi saada: mehe või naise steriliseerimine?

Iga paar otsustab selle küsimuse ise. Nii naise kui mehe steriliseerimine on väga tõhus, ohutu ja pöördumatu võimalus rasedusest hoidumiseks. Kui paari jaoks on vastuvõetav mõlema partneri steriliseerimine, siis võib eelistada vasektoomiat (mehe steriliseerimist), sest see on lihtsamini teostatav, turvalisem ja vähem kulukas operatsioon võrreldes naise steriliseerimisega.

Küsimus 20:

Kas mehe steriliseerimise järgselt kaob tema seksuaalne võimekus?

Ei. Pärast seemnejuhade sulgemist võib mees olla seksuaalvahekorras nii nagu ennegi, ning samuti ei muutu erektsiooni tugevus ja kestvus. Mehel tekib endiselt seemnepurse, kuid seemnevedelikus ei esine enam seemnerakke ja seetõttu ei saa mees enam järglasi.