Üliõpilane otsib praktikakoha

Selles osas kirjeldatakse, kuidas üliõpilane valib praktikakoha. Saab teada, mida üliõpilane peab praktikakoha leidmiseks tegema ja millest ta praktikakoha valikul lähtub.

Mida tähendab praktikakoha otsimine?

Ülikoolipoolses praktika sissejuhatuses on üliõpilane enda jaoks selgeks mõelnud ja teadvustanud oma ootused, huvid ja vajadused. Üldreeglina tuleb üliõpilasel praktikakoht leida iseseisvalt. Teatud õppekavadel (õpetajakoolitus, meditsiin) pakub praktikakohti ülikool ja üliõpilane saab valida nende seast. Enne praktikakoha otsimist mõtleb üliõpilane läbi, millist kogemust ta soovib. Kui üliõpilane endale praktikakohta ei leia, siis otsitakse see koostöös ülikoolipoolse juhendajaga.
Pärast praktikakoha valimist võtab üliõpilane kohaga ühendust ning selgitab välja valmisoleku ja tingimused tema praktikale võtmiseks.  

Kuidas leiab üliõpilane praktikakoha?

Üliõpilane peab otsingut alustama varakult ja kasutama erinevaid võimalusi sobivaima praktikakoha leidmiseks. Kuigi töökätest on väga puudus, ei tähenda see, et sobiva koha leidmine lihtne on. 

Praktikaasutuse otsingul on üliõpilasel vaja arvesse võtta mitut aspekti:

Mis on praktika üldine eesmärk?

Positiivse ja praktikaasutusele professionaalse mulje jätmiseks ja saadava kasu suurendamiseks peavad üldised eesmärgid selged olema. Üliõpilane peab enda jaoks vastama järgmistele küsimustele: millisesse asutusse ma tahan minna (suur organisatsioon, start-up ettevõte vm) ja mida tahan seal teha. Olenemata motivatsioonist ja eesmärkidest tasub olla ambitsioonikas. Tööandjad hindavad kandidaate, kes on enda jaoks määratlenud mõõdetavad oskused ja saavutused. Eesmärkide seadmisel peaks üliõpilane lähtuma praktikakoha visioonist, et näidata soovi ettevõtte edule kaasa aidata. Täpsemad eesmärgid ja ülesanded püstitatakse pärast praktika leppe sõlmimist praktikakohas ja räägitakse läbi sealse juhendajaga.

Millised on üliõpilase seni omandatud teadmised ja oskused ning tulevased karjäärivõimalused?

Praktikakoha otsimisel on kasulik mõelda ka karjäärivõimalustele pikemas perspektiivis. Neid võimalusi tasub vaadata laiemalt, sest tihti on üliõpilasel lisaks seni õppekava raames õpitule olemas täiendavad (nt varasemate õpingute ja töökogemuse, täienduskoolituste, huvitegevuse vmt kaudu omandatud) teadmised ja oskused, mis aitavad karjäärivõimalusi avardada. Näiteks kui majandusteadust õppival üliõpilasel on väga head IT oskused või kui ajakirjanduse üliõpilasel on head turundusoskused, võib see olla tugevaks konkurentsieeliseks, kandideerides praktikakohale või hiljem ka töökohale.

Millised on üliõpilase ajalised võimalused?

Lisaks konkreetsete eesmärkide seadmisele tuleb arvestada ka praktika ajalise kuluga. Praktika kestus ja maht ainepunktides on ette antud ainekavas ning selle täitmine on kohustuslik. Praktika ajal võivad olla vajalikud olulised muudatused üliõpilase tavapärases ajakavas, mistõttu võib tekkida raskusi muude kohustuste ja praktika ühildamisega. Kui avaneb võimalus kauemaks praktikale jääda või sooritada õppekava väliselt lisapraktika, saab ka see arvesse minna õppekava täitmisena valik- või vabaainena. Igal juhul tuleb kaaluda, kas õpingud ja isiklik elu seda võimaldavad. Lisapraktika kasulikkus üliõpilasele ja kooskõla õppekavas õpituga tuleb üliõpilasel instituudis eelnevalt kooskõlastada.

Kas praktika peab olema tasustatud?

Praktikakohta otsides tasub mõelda oma rahalise olukorra peale. Sõltumata sellest, kas praktika on tasustatud või tasustamata, on see üliõpilasele igal juhul kasulik, sest võimaldab arendada üliõpilase teadmisi ja oskusi, laiendada hilisemas tööelus olulist kontaktide võrgustikku, omandada juhendatud töökogemus ning sageli saada tööpakkumisi. Samas tuleb endalt siiski küsida, kas ma saan rahaliselt hakkama, kui ma praktika eest tasu ei saa.
Suvekuudel on praktika sagedamini tasustatud, sest üliõpilaselt oodatakse nt töötajate puhkuste ajal asendamist (täiskoormusega). Samuti on suvekuudel parem võimalus välismaale praktikale minna, et saada kogemus ka teistes riikides. 

Kas praktika tuleb sooritada organisatsioonis kohapeal või saab seda teha kaugtööna?

COVID-19 epideemia tõttu on praktika vorm väga palju muutunud. Enam ei ole probleem teha praktikat kaugtööna. Kaugpraktikad toimuvad erinevate virtuaalsete platvormide kaudu ning suhtlemine kolleegide ja juhendajatega toimub e-posti, telefonikõnede ja konverentsirakenduste (nt Google Hangouts, Zoom ja Skype) kaudu. Kaugpraktika puhul on üliõpilasel vaja suuremat enesedistsipliini ning -motivatsiooni: kokkulepitud ülesanded tuleb suuremal määral iseseisvalt ja üksinda lahendada, sest vahetu suhtlemine on sageli raskendatud. Seega arendab kaugpraktika lisaks enesejuhtimisele hoopis teistsuguseid suhtlemisoskusi kui tavapärane praktika organisatsioonis kohapeal.

Kuidas leida kõige sobivam praktikakoht?

Uurida ülikooli pakutavaid praktikavahendus- ja -nõustamisteenuseid:

• Praktika ja tööpakkumiste veebileht https://futulab.ut.ee/ 
• Ülikooli nõustamiskeskus, kus karjäärinõustajad saavad nõustada sobiva praktikakoha otsimisel ning pakuvad vastavaid koolitusi (kuidas koostada CV ja motivatsioonikirja, kuidas leida praktikakoht jne) – https://ut.ee/et/sisu/karjaarinoustamine
• Välispraktika võimalused – https://www.ut.ee/et/erasmus 
• Instituutide kodulehed – https://futulab.ut.ee/uliopilasele/ 

Otsida praktikapakkumisi internetist (nt Linkedin, CV online jne) ja ettevõtete kodulehtedelt

• Oma soovidest praktikaasutuse leidmiseks võiks rääkida sarnaste karjäärihuvidega sõprade ja pereliikmetega. Samuti võivad väärtuslikku nõu anda endised tööandjad ja mentorid, sest nad tunnevad üliõpilast professionaalsel tasemel ning oskavad iseloomustada tema tööeetikat. Kindlasti tasub üliõpilasel abi küsida ülikooli õppejõududelt, sest neil on head teadmised valdkonnast, milles üliõpilane soovib praktikakohta leida.

Kuidas ja millal kandideerida? 

Hästi koostatud ja aegsasti esitatud kandideerimisavaldus jätab potentsiaalsetele praktikajuhendajatele positiivse esmamulje ja suurendab oluliselt soovitud praktikakoha kiirema leidmise tõenäosust. 

Soovitusi kandideerimiseks: 

• Enne avalduse esitamist võta potentsiaalse praktikakohaga ühendust ja küsi praktikale kandideerimise tingimuste kohta. See loob juba esimese sideme selle organisatsiooniga. 
• Vaata iga avaldus hoolikalt üle ja kohanda see organisatsiooni nõuetele vastavaks. Selleks tutvu ettevõtte visiooni ja missiooniga ning too avalduses välja, kuidas sina saad neid aidata saavutada.
• Palu ülikoolipoolsel juhendajal või töötajate värbamise/praktikantide praktikalevõtmise kogemusega inimesel praktikaavaldus üle vaadata. 
• Kontrolli, et su curriculum vitae (CV) oleks ajakohane, vormistus korrektne jakeelekasutus selge  ning sisu arusaadav. Olenevalt organisatsioonist võivad ka nõudmised CV-le olla erinevad. Näiteks kui kandideerid loovettevõtetesse, siis peaks CV näitama ka sinu loovust jne. Värbamisega tegelevad inimesed teevad oma esimese otsuse esitatud CV välimuse ja sisu järgi. NB! Hea CV loomine võtab aega. 
• Lisa CVle pilt. Aga ära kasuta peol või naljaviluks tehtud pilte.
• Avalduses ja CV-s too välja, mille poolest sa võimalikest teistest kandidaatidest eristud, millised on sinu tugevused, oskused ja senised saavutused. Ole enesekindel, aga mitte ülbe.
• Kui omad sotsiaalmeedia kontot, siis vaata (enne kandideerimist) see kriitiliselt üle ja kustuta postitused, mis ei jäta muljet sinust kui professionaalsest töötajast. Kui sul LinkedIn´i kontot veel ei ole, siis on soovitav see teha ja seal olevat infot regulaarselt värskendada. 
• Saada kandideerimisavaldus võimalikult aegsasti ja mitmesse potentsiaalsesse praktikakohta enne praktika kavandatavat algust. 

Miks peab üliõpilane ise praktikakoha otsima?

Praktikakoha iseseisev otsimine (mitte ülikooli poolt ettemääramine, v.a teatud kindla kutsesuunitlusega õppekavadel) on oluline, et üliõpilane harjutaks tegema (tööalaseid) valikuid oma isiklikest ja erialastest arenguvajadustest lähtuvalt. Samuti arendaks omaalgatust ja -vastutust ning valmistuks tööturul iseseisvalt konkureerima.