6. Praktikajuhendaja juhendab üliõpilast

Selles osas selgitatakse, mis mõjutab üliõpilase õppimist praktikal ja kuidas praktikast õppimist toetada. Saad teada hea juhendamise tunnused ja omandad ka mõned nipid.

Mis on juhendamine?

Juhendamine on kogenuma töötaja poolt teadlikult noorema või väiksema kogemusega töötaja suunamine ja õpetamine tööprotsessis eesmärgiga toetada tema arengut iseseisvaks töötajaks kujunemisel. Praktikast õppimine on kõige enam toetatud siis, kui juhendaja ja üliõpilase vahel toimub dialoog ehk arutelu, kus üliõpilane on aktiivselt kaasatud ja võrdväärne arutelu partner ja tal on võimalus oma valikuid, otsuseid ja tegevusi selgitada, põhjendada ja analüüsida ning juhendajaga koos järeldusi teha. See aitab üliõpilasel kujuneda iseseisvalt mõtlevaks, otsuseid tegevaks ja tegutsevaks töötajaks, kes on juba praktika käigus pidanud oma tegevust mõtestama, teadvustama ja reflekteerima. Dialoogis juhendamine toetabki eelkõige üliõpilase eneseteadvustamise ja enesejuhtimise oskuste arengut. Hea tulemuse saamiseks peavad juhendaja ja üliõpilase kohtumised olema regulaarsed.

Kuidas dialoogis juhendada?

Dialoogis juhendamises on olulisel kohal arutelu üliõpilase ja juhendaja vahel. Õigete vastuste ja tegutsemisviiside etteütlemise asemel küsib juhendaja üliõpilaselt, kuidas tema selles olukorras toimiks ja millise otsuse teeks. Juhul, kui üliõpilasel endal puudub teadmine või idee edasi tegutsemiseks, on juhendajal dialoogi korral võimalus pakkuda omapoolseid mõtteid ja soovitusi, mida üliõpilane saab ise edasi analüüsida ja/või kasutada.

Dialoogis juhendamine on eriti kasulik siis, kui on oluline, et üliõpilane suudaks edaspidi samalaadses olukorras iseseisvalt toime tulla. Üliõpilase kaasamine aktiivsesse mõtlemisprotsessi tagab ka selle, et aja jooksul ülesannete täitmise kvaliteet paraneb – kui üliõpilane ise analüüsib oma tegevuse, otsuste ja teadmiste tagamaid, on ta ka valmis ise otsima võimalusi oma oskuste pidevaks täiustamiseks ja arendamiseks.

Dialoogis juhendamine võib tunduda ajamahukas, sest etteütlemise asemel tuleb aega võtta aruteluks. Samas, kui üliõpilane ei saa juhendaja suunistest aru või ei oska neid kasutada, võib juhtuda, et ta kordab sama viga mitu korda ja juhendaja peab asja uuesti selgitama ja juhendama ning kokkuvõttes võib ajakulu olla suuremgi kui dialoogi korral. 

Dialoogis juhendamiseks:

• Tekita üliõpilasega arutelu.
• Küsi, mida ja miks teeks üliõpilane.
• Palu selgitada, miks valis üliõpilane just sellise lähenemisviisi ülesandele.
• Mõelge koos, millised oleksid alternatiivsed tegevused.

KUIDAS KÜSIDA KÜSIMUSI? 

Dialoogis juhendamine ei ole otstarbekas, kui õpitakse väga lihtsaid, mehaanilisi protseduure, mille puhul on oluline meelde jätta ja harjutada kätte kindlad töövõtted. Siis on juhendajapoolne tegevuse ettenäitamine, etteütlemine ja selgitused igati omal kohal. Oskuste omandamise juhendamisel tasub läbida järgmised sammud:

1. Juhendaja teeb ja räägib, mida, miks ja kuidas ta teeb. See on vajalik, et juhendataval tekiks lisaks visuaalsele ettekujutusele ka teadlikkus protseduuri olemusest. Teadlikkus aitab üliõpilasel õpitavat paremini meelde jätta ja töövõtted kiiremini omandada.
2. Üliõpilane teeb ise ja räägib, mida, miks ja kuidas teeb, juhendaja vaatab ja vajadusel korrigeerib.
3. Üliõpilane teeb iseseisvalt. Juhendaja on kõrval ja jälgib.
4. Üliõpilane teeb iseseisvalt, juhendaja ei pea läheduses olema.

Dialoogis juhendamisel on oluline olla teadlik üliõpilase eelteadmistest ja oskustest. Näiteks ei ole kasu juhendaja küsimusest: “Kuidas seda ülesannet lahendaksid?”, kui üliõpilasel puudub eelnev teadmine või kogemus seda laadi ülesannete osas. Sel juhul on pigem oluline läbi arutada, milliseid teadmisi on vaja, et ülesande juurde asuda. Samas on juba vähesegi oskuse ja teadmise korral õigustatud lähenemine, milles juhendaja esitab küsimusi ja annab üliõpilasele võimaluse ise olukorrale lahendusi välja pakkuda ja oma teadmisi kasutada. Selline dialoog suunab juhendatavat edasi mõtlema ja aitab oskuste/teadmiste arengule kaasa.

Juhendajapoolne küsimuste esitamine on ebaotstarbekas ka äärmuslikes olukordades, kus on oht kellegi tervisele või olulisele materiaalsele kahjule. Siis peab juhendaja kiirelt sekkuma või selgeid juhiseid andes kahju ära hoidma. 

Dialoogis juhendamine toetab:

• üliõpilase õpimotivatsiooni ja eneseväärikust (dialoog võimaldab mõlemal poolel tunda end protsessis võrdväärsena);
• head koostööd üliõpilase ja praktikajuhendaja vahel.  

Dialoogis juhendamisega on otseselt seotud üldpädevused ja ülekantavad pädevused, mille arendamiseks soovitab Ülle küsimuste esitamist korralduste andmise asemel.

Miks on üliõpilase juhendamine oluline ja kasulik?

Üliõpilase juhendamine annab võimaluse arendada oma suhtlemise, koostöö ja õpetamisoskusi ehk toetab isiksuslikku ja professionaalset arengut, sest juhendamisprotsessis tegevusi analüüsides ja mõtestades arenevad nii üliõpilane kui juhendaja.  

Üliõpilast juhendades võib juhendaja midagi kasulikku õppida. Otse koolipingist tulnud üliõpilasel võib olla teadmiste pagasis midagi, mille juhendaja võib olla juba unustanud või pole kunagi teadnudki.