Asutus/ettevõte võtab üliõpilase praktikandiks

Selles osas selgitatakse praktikajuhendaja tegevusi nii enne praktikat, selle ajal kui järel. Saad nõuandeid, kuidas valmistuda üliõpilase praktikale võtmiseks, mida teha kohe praktika alguses ning miks üliõpilase praktikale võtmine organisatsiooni on oluline. 

Kes on praktikant?

Praktikant on üliõpilane, kes õppekava raames peab sooritama praktika ja täidab selleks mõnes organisatsioonis kindlal ajaperioodil ja juhendaja juhendamisel eelnevalt kokkulepitud ülesandeid.

Kes on juhendaja?

Juhendaja on organisatsiooni või asutuse töötaja, kes on võtnud kohustuse ja vastutuse toetada kindlal ajaperioodil üliõpilase arengut kokkulepitud eesmärgis ja ülesannetes.

Üliõpilase palve praktikajuhendajale: 

Palun …

… anna mulle “päris” tööd.
… ole aus, st ära luba seda, mida ei saa teha.
… ole valmis, kui ma tulen.
… anna mulle vajalikud töövahendid ja koht.
… kaasa mind.
… selgita, kui ma ütlen, et ei saa aru.
… juhenda mind. 
… anna mulle tagasisidet, sest siis ma õpin.
… maksa mulle võimalusel tasu.

Mida küsida enne üliõpilase võtmist?

Juhendajal on väga oluline roll selles, et üliõpilase õppimine praktika käigus oleks eesmärgipärane ja tõhus. Enne üliõpilase praktikale võtmist mõtle läbi kõik juhendamisega seotud kohustused.

Kõige olulisemad küsimused, millele esmalt vastata:

• Milline on minu motivatsioon üliõpilast juhendada (kas soovin panustada noore inimese arengusse, kas tahan luua eeldused uute kolleegide järelkasvuks või soovin oma tööle lisatööjõudu ja abikäsi vmt)?
• Kui palju aega olen valmis üliõpilase juhendamisse panustama (kas mul on selleks piisavalt aega ja energiat, kas olen valmis praktika juhendamisega seoses oma tavapäraseid tegevusi ümber korraldama jmt)?
• Mida olen valmis üliõpilase juhendamiseks tegema (kas olen valmis sõlmima kokkulepped ja püstitama eesmärgid, temaga regulaarselt kohtuma, andma talle toetavat ja arendavat tagasisidet ja nõu ning teda probleemide ja murede korral abistama jne)?

MIDA TEHA, KUI… 

Loe läbi järgnevad juhtumid. Kuidas oleks saanud probleeme ennetada?

Kuidas üliõpilane kõige paremini sisse elab?

Võta esimeseks kohtumiseks piisavalt aega, et enne praktika algust rääkida läbi mitmed praktikat mõjutavad aspektid:

• Ruumid, töökeskkond ja töötajate tutvustamine. Samuti on olulised töökultuur ja tavad.
• Tööohutuse nõuded ja juhised. Üliõpilasel on oluline teada, milliste ohuteguritega ta peab arvestama (vt Töötervishoiu ja tööohutuse seadus).
• Vastastikused ootused. Milliseid oskusi ja teadmisi üliõpilane soovib omandada, millised on tema varasemad kogemused, ootused praktikaperioodile ja teineteisele. Kas praktikaasutus pakub üliõpilasle mingeid hüvesid (koolitused vms).
• Töökorraldus praktikal. Mitu tundi päevas/nädalas üliõpilane töötab, milline on töögraafik ja -ülesanded; millistel tööga seotud kogunemistel ta osaleb; kes on see isik, kes tegeleb üliõpilasega juhul, kui juhendaja seda teha ei saa (nt lähetuse või haiguse tõttu). 
• Suhtlemine ja infovahetus. Tuleb kokku leppida, milliseid suhtlusvahendeid kasutatakse (nt e-kiri, telefon, kohtumised); aeg, millal olete üliõpilasele kättesaadav jm. Oluline on leida mõlemale sobivad viisid ja ajad regulaarseteks kohtumisteks, et vahetada infot, anda ja saada tagasisidet, teha edasisi plaane. 
• Konfidentsiaalsusnõuded. Rääkida läbi, millist infot tohib üliõpilane teistega jagada ning milline info on ainult ametialaseks kasutamiseks. 
• Praktika lõpetamine. Praktika alguses tuleb kokku leppida, millised on praktika lõpuks esitatavad dokumendid. 

Miks on üliõpilase praktikale võtmine oluline ja kasulik?

Üliõpilase võtmine praktikale annab juhendajale ja organisatsioonile potentsiaalse võimaluse saada endale koolitatud asjatundlikke töötajaid. Samal ajal võimaldab nendega tegelemine hoida juhendajal ennast kursis oma valdkonna kõige ajakohasemate teadmistega ning teadlik oma tegevuse erinevatest aspektidest, et seda juhendatavale edasi anda.