Praktikajuhendaja annab üliõpilasele tagasisidet

Selles osas selgitatakse praktikajuhendaja tagasiside olulisust üliõpilase jaoks ning selle olulisust. Saad teada, kuidas anda konstruktiivset tagasisidet. Samuti on oodatud tagasiside ülikoolile kogu praktika protsessi osas. Sageli sisaldub ülikoolile ja praktika protsessile antav tagasiside üliõpilase lõpphinnangu lehel.

Mis on tagasiside?

Tagasiside on suuline või kirjalik reageering või hinnang millelegi, nt praktikandi sooritusele. Selleks, et tagasisidel oleks arengut toetav mõju, on oluline, et tagasisidet ollakse valmis vastu võtma. Tagasiside peab olema konstruktiivne ning võimaldama tagasiside saajal tunda end turvaliselt (säilitada eneseväärikus). Seepärast on tagasiside andjal vastutus teada ja rakendada tõhusa ja toetava tagasisidet andmise põhimõtteid.

Kuidas anda tõhusat ja toetavat tagasisidet?

Tõhus ja toetav tagasiside on vahetu. Anna tööprotsessis tagasisidet esimesel võimalusel, et see oleks aktuaalne ning säiliks võimalus teha selle põhjal muutusi.
Tõhus ja toetav tagasiside toimub dialoogis. Anna alati esimesena sõna üliõpilasele, et ta saaks kõigepealt ise oma tegevust kirjeldada, oma õnnestumisi ja vajakajäämisi välja tuua ja analüüsida. Sellega võimaldad tal demonstreerida oma eneseteadlikkust ja säilitada eneseväärikust, sest enda väljaöeldut on alati kergem aktsepteerida ja arvesse võtta.
Tõhus ja toetav tagasiside on seotud töö eesmärkide ja kriteeriumidega. Ära räägi kõikidest lisanduvatest aspektidest. ”Räägi asjast” ja ole konkreetne. Ära kritiseeri ega anna hinnanguid, vaid kirjelda.
Kirjeldav ja hinnanguvaba tagasiside tähendab, et keskendud n-ö käega katsutavatele asjaoludele üliõpilase tegevustes ega anna omapoolset hinnangut. Kirjeldav tagasiside võimaldab suuremat konkreetsust ja hoiab ära möödarääkimise. Samal ajal vähendab hinnangutest hoidumine ka üliõpilase soovi ennast õigustama ja kaitsma asuda.

Näide hinnanguvabast kirjeldusest:
+ Sinu vormistatud memos on olemas kõik vajalik (kuupäevad, osalejad jms) ja see on ilma kirjavigadeta.
– Sinu vormistatud memos puuduvad osalejate nimed ja kuupäev ning selles on mitmeid kirjavigu.

Näide hinnangulisest tagasisidest:
+ Sinu vormistatud memo on hästi tehtud!
– Sinu tehtud memo ei kõlba mitte kuhugi!

Hea ja tõhus tagasiside on konstruktiivne. Paku viise, kuidas üliõpilane saaks edaspidi midagi paremini teha, mida ta saab oma tegevusest ise õppida, ning suuna teda eneseanalüüsile. Konstruktiivne tagasiside on alati konkreetne ja põhjendatud. Näiteks positiivse tagasiside puhul ei piisa lihtsalt üldisest kiitusest (“Hästi tehtud! Tubli töö!”), vaid tuleb selgitada, mis täpsemalt oli hästi, mis eriti hästi õnnestus, mille poolest oli tulemus hea. See aitab üliõpilasel edaspidi samasugust sooritust korrata. Negatiivse tagasiside puhul tuleks keskenduda parendusvõimalustele ja -vajadustele, et suunata üliõpilast puudujääkidega sihipäraselt tegelema.
Tagasisidest on kasu ainult siis, kui seda ollakse valmis vastu võtma. Loo olukord, mis soodustab tagasiside vastuvõtmist ja tagab tagasiside saajale turvalise ja eneseväärikust säilitava õhkkonna.

Kuidas saad juhendajana soodustada tagasiside vastuvõtmist?

Üliõpilane võtab tagasisidet parema meelega vastu, kui pead silmas järgmist:

Lase üliõpilasel kõigepealt ise oma tegevust analüüsida ja kirjeldada oma õnnestumisi ja vajakajäämisi.
Tunnusta ja tee tähelepanekuid selle kohta, mis läks sinu meelest hästi. See on tähtis, sest nii annad sa teada, mida tal tasub samamoodi jätkata. Samuti on üliõpilasel siis paremini võimalik keskenduda nendele valdkondadele, mis vajavad veel arendamist.
Tasakaalusta positiivne ja arendamist vajav ning paku välja konstruktiivsed lahendused või praktilised soovitused.
Keskendu tähelepanekutele, nähtavatele faktidele ja kirjelda seda, mida üliõpilane konkreetselt tegi. Ära oleta, mida üliõpilane võis kavatseda või milline isiksus ta on.
Too esile konkreetseid asjaolusid või tegevusi, mida üliõpilane saab muuta. Jaga oma teadmisi ja kogemusi ning paku omapoolseid ideid, kuidas selles olukorras teisiti toimida.
Piirdu kahe-kolme tähtsama soovituse ja kommentaariga. Inimene suudab korraga vastu võtta vaid piiratud hulgal teavet. Kuna tagasiside ärakuulamine on psühholoogiline survesituatsioon, siis üliõpilane suudab sellises olukorras veelgi vähem omandada kui tavaliselt.
Ole siiras, suhtu üliõpilasse soojalt ja lugupidamisega ning ära püüa temas tekitada süütunnet.

Kuidas tagasiside protsess üles ehitada?

Kui annad üliõpilasele tagasisidet eraldi vestluse käigus, järgi tagasiside neljasammulist mudelit. Esmalt lepi kokku, mille kohta sa tagasisidet annad, sh millele üliõpilane ise tagasisidet saada sooviks. Edasi kulgeb vestlus järgmiste sammude kaupa:

1. Üliõpilane räägib, kuidas tegevus tema hinnangul õnnestus.
2. Juhendaja esitab oma positiivsed tähelepanekud.
3. Juhendaja teeb ettepanekud, mida saaks tema arvates teisiti teha, mis aitaks saavutada paremat tulemust.
4. Üliõpilane teeb kokkuvõtte tagasisidest (mida jätkab sarnasel viisil, mida teeb teisiti, mida sellest õppis).

Praktika lõpus anna üliõpilasele kirjalik kokkuvõttev tagasiside tema kogusooritusest ja õpitust. Tavaliselt on selleks olemas tagasisidelehed (-lingid).

Ning ära unusta tagasisidet anda ka kogu praktika protsessi kulgemisele. Ettepanekud parendusteks on alati väga teretulnud.

Miks on tagasiside andmine oluline?

Tagasiside põhjal saab üliõpilane oma tegevust mõtestada ja analüüsida. Seetõttu on tagasiside andmine oskuste omandamisel suurepärane juhendamise tööriist. Tagasiside on ühtlasi oluliseks üliõpilase arengu toetajaks, andes võimaluse selle põhjal teha järeldusi ja otsuseid edasiseks tegevuseks. Kui tagasiside andmine ja saamine on järjepidev tegevus praktika käigus, saab üliõpilane sellest õppida ja muutusi teha.