Probleemipõhine õpe kõrgkoolis

Näide 2. Elustamine

Autor Merle Seera

Õpitsükli maht: 26 tundi (1 EAP)

Lõiminguaspektid:

  1. Inimese anatoomia -ja füsioloogia algteadmised (elulised näitajad, nende jälgimine, hindamine)
  2. Situatsioonianalüüs ja tegevusplaani koostamine kriisisituatsioonis (pingega toimetulek – üldpädevus)
  3. Meeskonnatöö treening (suhtlemine – üldpädevus)

Õpiväljundid

Üliõpilane

  1. oskab hinnata inimese elulisi näitajaid;
  2. oskab analüüsida situatsiooni ja koostada tegevusplaani;
  3. oskab inimest meeskonnatöö käigus elustada.

Probleemid (probleemülesanded)

1. Suvine rannapidu

Kaheksa 15–16 aastast noort peavad koolilõpupidu. Järsku näevad, et üks sõber on ujunud poole järveni ning karjub appi. Üks noormeestest hakkab kohe uppuja poole ujuma, kuid abivajaja vajub vee alla, enne kui päästja temani jõuab. Kulub veel umbes 10 minutit, kuni päästja ja uppunu  kaldale jõuavad. Uppunu nahk on kahvatu, hingamine ja südametöö ebaselged. Kuidas tegutsed?

2. Autoavarii

Toimus kahe auto kokkupõrge. Ühes autos jääb 35aastane juht jalgupidi plekkide vahele kinni, ei saa autost välja ning hüüab valjuhäälselt appi. Auto kapoti alt tuleb suitsu. Teises autos olid 34aastane naine ja 5aastane laps. Naine istub veel autos juhiistmel, ei reageeri kõnetamisele, pea piirkonnas 10 cm tugevalt veritsev haav. Laps on lennanud läbi auto esiklaasi ning lamab umbes  5 m kaugusel põllul. Välised vigastused puuduvad. Õhutemperatuur on -10 °C, väljas on hämar, tee on avarii piirkonnas väga libe ning tiheda  liiklusega.  Kuidas tegutsed?

3. Mees liftis

Paksu kasukaga umbes 70aastane meesterahvas vajub kaubanduskeskuse liftis põrandale, haarab korraks kätega rinnust, kuid kollabeerudes keha lõtvub. Kuidas tegutsed?

4. Bussiavarii

Laste bussiga juhtub avarii, buss kaldub teelt välja ja vajub kraavis külili. Bussis on 30 itaalia  keelt keelt kõnalevat 9–15aastast last, itaallasest bussijuht ja kaks õpetajat. Buss on külili ning lapsed ronivad täiskasvanute abiga bussi küljeaknast välja. Kaks  last on saanud jalgadele viga ega ole võimelised aknast ronima, üks laps on istmete vahel pikali, ei reageeri kõnetamisele ega hüüetele. Kuidas tegutsed?

5. Tulekahju

Jõuate sündmuskohale, kus kahekorruseline maja on lausleekides. majast Naabrimees on majast välja toonud kaks keskealist meesterahvast, kes lamavad ja kõnetamisele ei reageeri. Naabrimehe sõnul võib olla majas veel üks inimene, kuid ta ei ole kindel. Naabrimees ütleb, et tema telefoni aku on tühi ja seetõttu päästeametile helistatud ei ole. Kuidas tegutsed?

6. Keskküttekatla plahvatus

Viiekorruselise maja keldris plahvatab keskküttekatel. Jooksete kõva paugu peale keldrisse ja leiate põrandalt 40aastase mehe elutunnusteta keha. Seejärel kuulete katlaruumist veel ühte pauku . Kuidas tegutsete?

Õppeprotsess

Probleemidülesannete lahendamisel on kursus jagatud kolme rühma, igas rühmas 7 inimest. Kursusel osalejatel ei ole meditsiinilist haridust. Kui kõik rühmad on probleemidele lahenduse pakkunud, esitab õppejõud küsimusi ning vajadusel palub täpsustada tegevusplaani. Peale seda annab õppejõud tagasisidet ning vajadusel korrigeerib arusaamu.

3 tundi – loeng-seminar “Inimese anatoomilised ja füsioloogilised näitajad normaalsituatsioonis (eluliste näitajate normväärtused, füsioloogilised protsessid)” Loengu lõpus jagatakse õppijad kolme gruppi ning antakse lahendada probleem nr 1. Toimub probleemi lahendamise esimene osa.

See tuleb valmistada ette seminariks, lähtudes seminari teemast – „Patofüsioloogia“

  1. Millised muutused toimuvad organismis hingamise seiskumisel?
  2. Millised muutused toimuvad organismis südametöö seiskumisel?
  3. Millised välised ilmingud viitavad patoloogilisele seisundile inimese organismis?
  4. Millised patoloogilised protsessid on pöörduvad,  millised pöördumatud?

4 tundi – seminar “Patofüsioloogia” , kus rühmad esitavad ettevalmistatud tööd, lähtudes küsimustest (probleem nr 1).

4 tundi – loeng-seminar “Tegevusplaani koostamine kriisisituatsioonis, meeskonnatöö koordineerimine”

3 tundi – seminar,  õppijad jagatakse kolme gruppi ning palutakse lahendada probleem nr 3, koostada tegevusplaan ning organiseerida meeskonnatöö.

6 tundi – praktikum, õppijad harjutavad üksteise peal ning õppenuku peal elulise seisundi hindamist ning elustamise meetodeid (elustamise  ABC).  Iga õppija peab teostama nukul kaheminutilise elustamistsükli (hindama seisundit, otsustama tegutsemisviisi, teostama elustamise), lähtudes probleemist nr 2.

6 tundi – praktikum, õppijad lahendavad probleemid nr 4, 5, 6. Õppijad jagatakse kolme rühma, iga rühm saab erineva ülesande. Õppijad koostavad kirjalikult täpse situatsioonianalüüsi. Pärast situatsiooni lahendamist arutletakse kaasõppijatega toimunu üle, antakse lõpphinnang õpiväljundite omandamisele, lähtuvalt hinnangulehel välja toodud kriteeriumidest.

Mõtle, milline osa õppemahust on jäänud kirjeldamata ning kuidas peaks õppeprotsessi kirjeldust muutma, et see oleks kooskõlas probleemipõhise õppe seitsme sammuga?

Hindamine

Hindamine toimub kahes osas. Esimese osa moodustavad probleemide lahendused, mida esitatakse rühma poolt ühiselt. Iga rühm esitab nelja probleemi lahendused.  Lisaks annavad rühmaliikmed hinnangu üksteise tööpanusele probleemide lahendamisel.

Teise osa moodustab viimases praktikumis toimuv individuaalne kirjalik töö, milles hinnatakse kõikide probleemide kaudu õpitut.

Kasutatav kirjandus

Eelmine
Järgmine