Probleemipõhine õpe kõrgkoolis

9. Hindamine ja tagasiside probleemipõhises õppes

Hindamine on üks keerukamaid aspekte probleemipõhises õppes, sest kui kogu õppeprotsess on innovatiivne ja ülekantavaid pädevusi arendav, siis ei piisa ju ainult traditsioonilisest hindamisest. Hindamine on oluline ka seepärast, et sellel on suur võime juhtida ja motiveerida õppimist, mistõttu tuleks hinnata kõikide oluliste eesmärkide saavutamist.

Probleemipõhises õppes on olulised hindamise mõlemad funktsioonid: kokkuvõttev ja kujundav hindamine. Kokkuvõtva hindamise keskmes on õpiväljundite saavutatuse hindamine.  Kokkuvõtvat hindamist peetakse probleemipõhise õppe metoodika juures üheks keerulisemaks ülesandeks, sest õppijad töötavad valdavalt meeskondadena ning oluline on hinnata ka protsessi käigus ülekantavaid pädevusi. Metoodika võimaldab loomingulist lähenemist ning jätab õppijatele üsna palju vabadust. Sellises kontekstis on arusaadavalt keerulisem hinnata kui formaalses loeng-praktikum-eksam järgnevuses.

Kujundava hindamise vajadus on eriti suur juhul, kui üliõpilased metoodikaga alles tutvuvad. Kuid suur hulk õppejõu kui tuutori tegevusi õppeprotsessi jooksul on kirjeldatavad kujundava hindamise ehk juhendamise ja tagasisidena.

Miks on hindamine õppeprotsessis üldse oluline?

Ometi on hindamine oluline, sest see juhib õppijate õppimist ning annab sõnumi, millised õppeprotsessi osad vajavad kõige enam tähelepanu. Hindamise olemuse ja võimaluste kohta on pikemalt kirjutatud juhendmaterjalis “Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis” (http://primus.archimedes.ee/trykised).

Probleemipõhist õpet hinnates on hea silmas pidada järgmisi põhimõtteid:

  1. Vaatamata õppeprotsessi traditsioonilisest teistsugusele ülesehitusele tuleb kokkuvõtvalt hinnata kõigi õpiväljundite omandamist. Seda võib teha traditsiooniliste hindamismeetoditega, nagu kirjalik struktureeritud töö, essee, miniuurimus, intervjuu vm. Samal ajal tuleb kasuks, kui hindamisel eeldatakse samasuguste kognitiivsete protsesside kasutamist kui need, mida õppeprotsessis on harjutatud. Nii võib näiteks kokkuvõtva hinde suurim osa tuleneda probleemist, mida omandatud teadmiste põhjal individuaalselt lahendatakse.
  2. Õppeprotsessi käigus lahendatud probleemid peavad olema hindamises kajastatud. Soovitav on neid hinnata mitteeristavalt.
  3. Kui kombineeritakse probleemi- ja projektipõhist õpet, sobib projekt hästi üheks hindamismeetodiks. Projekt on oma tüübilt liithindamismeetod, mis tähendab, et hindamiskriteeriume on hea eristada: kavandi hindamine, läbiviimise hindamineja tulemuste analüüs.
  4. Kuna probleemipõhises õppes on meeskondadel oluline roll, tuleb kindlasti kasutada rühmaliikmete vastastikhindamist. Selleks, et individuaalset vastutust suurendada, peaks vastastikhindamise tulemus mõjutama ka iga õppija kokkuvõtvat hinnet. Vastastikhindamises on põhjust pöörata tähelepanu lisaks koostööoskusele ka mitmetele ülekantavatele oskustele.
  5.  Et probleemipõhise õppe puhul on tegu tavalisest keerukama õppevormiga, on oht, et selles toimuv hindamine jääb osalejatele segaseks. Seepärast tuleb eriti vaeva näha hindamise selge kirjeldamisega.
  NÄIDE: Meetodid probleemipõhise tsükli hindamiseks

  • viie probleemi kirjalikud lahendused koos kasutatud kirjanduse loeteluga – rühma peale üks, mitteeristav hindamine
  • teadmiste testi sooritamine Moodle’i õpikeskkonnas vähemalt 65% tasemel õppetsükli kuuendaks nädalaks – individuaalne, mitteeristav hindamine
  • individuaalse eksamiprobleemi lahendamine – individuaalne, eristav hindamine
  • rühma tagasiside liikmete panusele õppeprotsessis – mõjutab kokkuvõtvat eristavat hindamist kuni ühe palli võrra
Kas probleemipõhises õppes on tagasisidet vaja? Miks?

Kuna probleemipõhises õppes omandatakse nii erialaseid teadmisi kui protsessiga seotud ülekantavaid pädevusi, on tuutori ehk õppejõu pidev tagasiside väga oluline. Eriti võib tagasisidet ja korrigeerivat abi vaja minna seoses rühmaprotsessidega. Samuti vajavad üliõpilased abi kirjanduse leidmisel ja hindamisel, oma aja kavandamisel ning esimesel kukkupuutumisel metoodikaga ka õppimise etappide juhtimisel või mõtete ülestähendamisel.

Mis teeb tagasiside tulemuslikuks?

Tagasiside andmisel on oluline meeles pidada järgmisi põhimõtteid:

  • Iga inimene teeb midagi hästi. Sõnasta see selgelt ja põhjenda oma arvamust. Ta vajab positiivset “energiat” selleks, et teistes asjades areneda.
  • Igas tegevuses ja töös on arenguruumi. Aita üliõpilastel leida need arengukohad, kus nad saavad paremaks saada. Selleks kirjelda, mida näed ning kuidas see mõjub. Põhjenda muudatuse vajadust. Väldi hinnanguid. Kui võimalik, siis esita küsimusi – üliõpilase enda poolt sõnastatu on alati väärtuslikum kui sinu poolt öeldud sama asi.
  • Ära viivita tagasisidega, välja arvatud juhul, kui tahad üliõpilasele või rühmale anda aega ise lahendus leida.
  • Rühmas toimuva tagasisidestamisel suhtle korraga kogu rühmaga. Aita üksikliikmetel näha, kuidas nende käitumine kogu rühma mõjutab. Juhi rühm lahenduste leidmiseni.
  • Hoia positiivset meeleolu nii palju kui võimalik. Väldi ähvardusi ja hoiatusi. Mida rohkem vastutust on õppijatel, seda parema tulemuse nad saavutavad.