Probleemipõhine õpe kõrgkoolis

7. Probleemipõhise õppe koht õppekavas

Kui probleemipõhist õpet kasutatakse tervikliku metoodikana, mõjutab see rohkem kui ühte õppeainet, see võib mõjutada lausa tervet õppekava. Probleemipõhise õppe kolm peamist eripära, millega tuleb arvestada on järgmised: lõimimise suur maht, ülekantavate pädevuste oluline roll ning püsivate meeskondade kasutamine. Nende aspektide olemasolu mõjutab nii eesmärgistamist õpiväljundite kavandamisel kui hiljem nende õpiväljundite saavutatuse hindamist. Probleemipõhist õpet kavandades tuleb õppejõududel teha rohkem koostööd, sest probleemid on tavaliselt ainetevahelised ning eeldavad lõimitud lähenemist.

Mis eristab probleemi lahendamist kui aktiivõppe meetodit probleemipõhisest õppest kui metoodikast?

(Kommentaar)

Millega arvestada probleemipõhise õppe kavandamisel?

Õppeprotsess peab olema tavalisest selgemini määratletud. Selles tuleb eristada rühmas tehtav töö üksi tehtavast, kontaktõpe iseseisvast tööst, õppemeetodid hindamismeetoditest. Kindlasti tuleb eraldi lahti seletada probleemide kolm etappi: rühmas kontaktõppes, iseseisvalt ning jälle rühmas kontaktõppes töötamine.
Kui kasutatakse ainult probleemipõhise õppe metoodikat, peavad probleemid katma kõik õppeterviku õpiväljundid.

Probleemipõhist õpet kavandades võib tavalisest julgemini õpiväljunditena määratledada ülekantavaid pädevusi. Et õpiväljundeid tuleb hinnata, siis peavad ülekantavad pädevused kajastuma ka hindamiskriteeriumides. Hinnata võib kas kujundavalt õppeprotsessi kestel või kokkuvõtvalt selle kestel ja lõpus. Metoodika julgustab mõtlema koostööoskusele, teabe otsimise ja probleemilahenduse oskusele, selgele eneseväljendusele ning konfliktilahendusele.

Probleemipõhise õppe metoodikat võib rakendada kogu kõrgkoolis, aga alguses on lihtsam katsetada ühe mooduli või õppekava peal. Nii tekib üliõpilastel kogemus selle metoodikaga ning risk suuremate tervikute puhul on väiksem.
Probleemid on loomult tihti lõimitud, mistõttu võib kavandada ka lõimitavaid teemasid või pädevusi (ehk lõiminguaspekte) ühendavaid teemasid (ehk lõimingutsentreid).

Rohkem infot lõimimisvõtetest on kirjas kutseõpetajatele mõeldud juhendmaterjalis http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/l6imimise_juhendmaterjal_kokku.pdf. Leheküljed 9, 10, 28-32 ja lisa.

NÄIDE: Aalborgi mudel projekti formaadis probleemipõhise õppe korraldamisest

Esimesel semestril on ainepunktidega kursus, milles tutvustatakse probleemipõhist lähenemist. Õppijatele selgitatakse, mis on probleemipõhise õppe praktilised ja teoreetilised kasud. Tutvustatakse õppimise olemust, probleemi määratlemist, projektijuhtimist, konfliktiga toimetulekut ning meeskonnatöö võimalusi.
Õppekavas olevad probleemid ja projektid järgivad semestrite loogikat. Nii õppekavale kui semestritele on kavandatud õpiväljundid. Need on seostatud nii probleemi- ja projektipõhise õppe kui antud õppekava spetsiifiliste eesmärkidega.
Kõikidel õppekavadel on kombinatsioon sissejuhatavatest ainekursustest, nn tavalistest õppeainetest ning projektiga seotud kursustest. Tavaliselt jäetakse projektiga tegelemiseks vähemalt 50% õppemahust ning tihti tõuseb projektimeetodi kogumaht 75%-le semestris.
Igal semestril valitakse üks teema, millega probleemid ja projektid seostatakse. Vahel on teemad kõikidel õppekavadel samad, teinekord sõnastatakse need lähtuvalt õppekavast. Probleemi- ja projektiteemad valitakse suurte teemadega kooskõlas. Teemadega seotult pakutakse ainekursusi, mis toimuvad tavaliselt temaatilise semestri alguses.
Tuutorid jälgivad, et üliõpilaste-poolne probleemide püstitamine oleks kooskõlas semestri teema ja õpiväljunditega. Lisaks jälgitakse, et õpingute edenedes lisanduks ka probleemide sõnastamise ja projektide eesmärgistamise sügavus ja keerukus.
Õppekava võimaldab siduda probleemide ja projektide lahendamiseks vajaliku spetsiifilise teadmuse laiema eriala või kutse teadmiste ja oskustega.
Probleemide ja projektide lähenemisnurka püütakse hoida pidevalt viimase hetke teadmise tasemel. Selleks tehakse pidevat koostööd ettevõtete, MTÜdega ja riigiasutustega ning hoitakse ennast kursis uute teadussaavutustega.