Probleemipõhine õpe kõrgkoolis

10. E-toe võimalused probleemipõhises õppes. Autor Triin Marandi

Lähtudes probleemipõhise õppe mudeli kolmest etapist, on mitmeid võimalusi õppijate toetamiseks ja probleemipõhise õppe läbiviimiseks e-keskkonnas. See on iga õppejõu otsustada, millises etapis, mil määral ja millistel eesmärkidel ta e-tuge kasutab. Küll aga on õppijad toonud välja, et e-toega probleemipõhises õppes on parem ja kiirem juurdepääs vajalikele materjalidele, toimib paremini enesehindamine (testid) ja tagasiside saamine, on aktiivsem suhtlemine ja tuleb teha rohkem tööd kui auditoorse õppe puhul.

Järgnevalt vaatamegi e-toe võimalusi etappide kaupa.

Iga õppeprotsess vajab juhendamist. Kõige lihtsam viis vajalik info kõigi õppijateni viia on esitada juhised iseseisvaks ja rühmatööks, õppeprotsessi ja hindamise kirjeldus, viited teemakohastele veebilehekülgedele jne elektrooniliselt e-õpikeskkonnas (nt Moodle) või lihtsalt veebilehestikena (näide).

I ETAPP

Rühmade moodustamine

Probleemipõhine õpe baseerub suuresti rühmatööl. Seega on vaja moodustada õppijatest rühmad ning jagada rühmades rollid.

Rühmade moodustamiseks võib kasutada näiteks Moodle’i rühmadesse registreerumise vahendit või paluda õppijatel oma rühma- ja rollisoov edastada foorumisse. Võimalik on kasutada mõnda ühiskirjutamise vahendit, kuhu luuakse tabel rühmade ja rollide nimedega ning õppijad saavad ise oma nime õigesse kohta lisada. Facebooki kasutajad saavad oma rühma luua Facebooki. Rühmad ja rollid saab kirja panna ka veebipõhiste mõistekaardi loomise vahenditega või veebitahvlile.

Probleemi esitamine

Probleemi on mugav esitada elektroonilisel kujul. Probleem ei pea olema esitatud ainult tekstina, see võib samuti olla audiona, videona või animatsioonina, aga ka pildina. Probleem võib olla mingi reaalse juhtumi või lavastuse salvestus. Samuti saab kasutada probleemi esitamiseks nimetatud võimaluste kombinatsioone – audio või video selgitava tekstiga või andmetabeliga jne.

KASULIKUD VAHENDID:

  Veebilehestike loomiseks:


  Ühiskirjutamiseks (vikid):


  Mõistekaardi loomiseks:


  Veebitahvlid:


  Pilditöötluseks:


  Video salvestamiseks:

Näide 1. Probleem videona (http://www.uttv.ee/naita?id=6354)

Näide 2: probleem koomiksina

koomiks2.jpg

Ajurünnak

Ajurünnaku e-vahendeid tuleks valida eelkõige lähtuvalt õppijate tehnilistest võimalustest ning oskustest. Kui õppijad on e-keskkonnas kogenud ja aktiivsed, võib kasutada sünkroonseid suhtlemisvahendeid, mis eeldab osalust samal ajahetkel (nt audio- ja videokonverentsisüsteemid, nt SKYPE, jututoad). Kui ajurünnakuks on rohkem aega (nädal) ja õppijad pole eriti aktiivsed arvutikasutajad, on parem kasutada asünkroonseid suhtlemisvahendeid (nt Moodle’i foorumid), mis annavad võimaluse oma mõtteid väljendada just endale sobival ajal. Ajurünnakuks saab kasutada ka veebipõhiseid mõistekaardivahendeid, vikisid ning Tricideri.

Ajurünnaku tulemus peaks kajastuma protokollina. Enamike nimetatud e-vahendite abil saab kõike toimuvat ka salvestada ning selle põhjal on mugav kokkuvõtet teha. Kokkuvõte või protokoll võib samuti olla erinevates formaatides: tekstina, videona, audiona või ka näiteks mõistekaardina.

KASULIKUD VAHENDID:

  Videokonverentsiks:


  Ajurünnakuks ja hääletamiseks:


  Ajaveebi pidamiseks:


  Esitluse loomiseks:

II ETAPP

Iseseisev õppimine

Iseseisev õppimine sisaldab omakorda erinevaid komponente: juhiseid, õpitavat materjali ja õppimise protsessi ning tulemuse kajastamist. Õppijatele saab elektrooniliselt kättesaadavaks teha kõik probleemiga seotud materjalid (sh õppematerjalid) ja juhised. Näiteks võivad materjalid ja juhised olla veebis erinevas formaadis; õppematerjalideks võivad olla simulatsioonid, tekstilised elektroonilised lugemismaterjalid, video- või audioloengud.

Vahendid suhtlemiseks (foorumid või sünkroonsed suhtlemisvahendid) võimaldavad õppijatel vajadusel küsida ja kiiresti abi saada.

Iseseisva õppimise kulg võiks samuti kusagile jäädvustuda, et õpetajal oleks võimalik jälgida, kas õppija liigub õigel teel ja kas ta üldse tegutseb. Näiteks võib lasta õppijatel ajaveebi pidada või kajastada oma leide reflekteeriva päevikuna (mis oli tema ülesandeks, millist infot peab otsima, milliseid allikaid kasutab, mida leidis, mida järeldas, mida edastas teistele rühmakaaslastele) tavalisel veebilehel (vt eespool) või Moodle’i õpipäevikus.

III ETAPP

Lõppsessioon

Lõppsessioonis jagatakse iseseisvalt kogutud teadmisi ja esitatakse need rühma ühise lõputööna. Lõputöö võib olla salvestatud tavalise illustreeritud tekstifailina, aga ka audio- või videoesitlusena või lihtsalt atraktiivse animeeritud esitlusena.

Lõppsessioonis võib õppijate teadmisi/oskusi ka individuaalselt hinnata. Selleks võib kasutada elektroonilist testi, vestlust õppijatega asünkroonsete või sünkroonsete suhtlusvahendite kaudu, probleemist tuleneva individuaalse kodutöö esitamist (failina) õppejõu e-postkasti, Moodle’i foorumisse või ülesandevahendiga. Lisaks võib hinnata õppijate loodud reflekteerivaid õpipäevikuid või ajaveebe.