4. Probleemipõhise õppe kujunemine

Probleemipõhise õppe komponendid ja mõtteviis ei ole õppijale keskendunud ja tema õppimist toetavale õppejõule sugugi uued. Siiski võib probleemipõhisest õppest kui metoodikast rääkida alles umbes viimase 50 aasta jooksul. Metoodika sai alguse meditsiinist, kust see on levinud paljudesse teistesse valdkondadesse.

Probleemist lähtuvat õpetamist on inimajaloos kasutatud kõikidel ajastutel. Probleemipõhise õppe kui metoodilise strateegia algusajaks loetakse 1970ndaid. Kui seda Kanadas, McMasteri Ülikoolis praktiseerima hakati, puudus põhjalikum teoreetiline taust. Varsti järgnesid Maastrichti Ülikool Hollandis ning Newcastle’i Ülikool Austraalias. Harvardi Ülikooli arstiteaduskonda jõudis meetod 1984ndaks aastaks. 1980ndatel hakati probleemipõhise õppe metoodikat ka teoreetilisemalt analüüsima ning tänapäeval on sellest saanud paljudes valdkondades tunnustatud õppemetoodika.

Kas Sina oled kokku puutunud probleemipõhise õppega? Kus ja mil viisil?

Eestis on probleemipõhist õpet praktiseeritud meditsiini, ettevõtluse, arvutiteaduse, keskkonna ja keeleõppe valdkonnas. Õppejõududele on pakutud koolitusi peaaegu kümmekond aastat. Süsteemset lähenemist, kus terve õppekava koondub probleemide ümber, pole autorile teadaolevalt Eestis siiski veel teostatud. Õppemeetodit on katsetatud ka kutseõppeasutustes ja selle vastu huvi tuntud üldhariduskoolis.

Viimasel ajal on probleemipõhist õpet edasi arendatud, kombineerides seda projektipõhise õppega. Eriti hästi on see välja arendatud Aalborgi ülikoolis. Nende meetodi lähenemise kirjeldust saab täpsemalt lugeda http://www.en.aau.dk/About+Aalborg+University/The+Aalborg+model+for+problem+based+learning+(PBL)/

Aalborgis kasutusele võetud probleemi- ja projektipõhise meetodi ühendamise kasuks räägib asjaolu, et projektiga kombineerides ei ole probleemi lahendusel ainult teoreetiline ja õppeprotsessi-põhine väärtus, vaid projekti teostamine lisab probleemi lahendamisele praktilise väärtuse. Mõlemaid meetodeid ühendab individuaalse ja meeskonnatöö loov kombineerimine ning õppijate suur vastutus õppeprotsessis.