Probleemipõhine õpe kõrgkoolis
3. Milleks on probleemipõhist õpet vaja?
Probleemipõhist õpet on vaja nii tööturu muutuste kui üldise õppimise mõistmise avardumise tõttu. Üha rohkem eeldatakse tööleasujatelt paindlikkust, iseseisvat mõtlemist ning meeskonnatöö oskust. Õppimistulemuste uurijad on avastanud, et üks keerulisemaid ülesandeid õpetamisel on aidata õppijatel mõista õpitavat nii, et nad seda hiljem oma töökontekstis meelde tuletavad ja kasutada oskavad.
Millistes töösituatsioonides oled Sina jäänud hätta? Kas teisel viisil õppimine oleks saanud Sind nendeks situatsioonideks paremini ette valmistada?
|
Tööturu muudatus |
|
Probleemipõhise õppe võimalus võrreldes traditsiooniline õppimisviisiga |
|
| Info vananeb kiiresti. | Info omandamise kõrval õpitakse info leidmise, selekteerimise ning tõlgendamise oskusi. Mida kogenumate õppijatega on tegu, seda vähem antakse materjale ette. | ||
| Standardsed lahendused ei tööta. | Probleemi analüüsimise ning ühise lahenduse leidmise oskust harjutatakse reaalse elu probleemide abil. Piisavalt keerulised probleemid, mille lahendamisel tuleb langetada lõppotsus, aitavad jõuda kvaliteetse meeskonnatööni. | ||
| Töötajatelt oodatakse rohkem initsiatiivi ja ettevõtlikkust, mitte ainult töökäskudele kuuletumist. | Kogu metoodika rõhuasetus on õppijate endi vastutusel ning oma õppimise ja selleks kuluva aja planeerimisel. Õppejõud täidab tuutori ehk juhendaja rolli. | ||
| Teenuste lisandudes muutub olulisemaks suhtlemisoskus. | Meeskonnas töötades ning ühiselt vastutust kandes harjutatakse nii suhtlemisoskust üldiselt kui ka töö käigus tekkinud konfliktide lahendamist. | ||
| Enamik tööd toimub tänapäeval meeskondlikult ja harva saab liikmeid ise valida. | Meeskonnad koostatakse juhuslikkuse põhimõttel ning need püsivad koos terve ainekursuse jooksul. Nii jõutakse koostööfaasi ja võetakse üksteise ees pikaajalist vastutustLisaks nimetatud rõhuasetuse muutustele tööturul on mõningad õppimise seaduspärasused, mille avastamine ja sõnastamine on suunanud probleemipõhise õppe metoodikat kasutama. Need on järgmised: |
Lisaks nimetatud rõhuasetuse muutustele tööturul on mõningad õppimise seaduspärasused, mille avastamine ja sõnastamine on suunanud probleemipõhise õppe metoodikat kasutama. Need on järgmised:
- Õppimistulemuste uurijad on avastanud, et üks keerulisemaid ülesandeid õpetamisel on aidata õppijatel mõista õpitavat nii, et nad seda hiljem oma töökontekstis meelde tuletavad ja kasutada oskavad.
- Inimesele tuleb õpitu meelde nende seoste kaudu ja selles kontekstis, kus ta õppis. Kui ta on midagi õppinud ainult teooriana, ei pruugi see praktilistes situatsioonides meenuda ning muutub seetõttu kasutuks.
- Inimese arengus kujuneb arusaamine konkreetsest abstraktse ehk teoreetilise suunas. Kõrgkooliõpe järgib enamuses vastupidist loogikat. Probleemipõhine õpe algab aga praktilise probleemiga ning aitab sellele teoreetilise tausta ja põhjenduse leida.
- Täiskasvanuõppe teoreetikud rõhutavad, et inimene õppib palju paremini probleemi- kui ainekeskselt. Lihtsustatult tähendab see, et küsimus motiveerib õppima paremini kui vastus.
- Mõtlema õpitakse ikka ainult mõeldes. Kellegi teise arutlust kuulates ja mõtteid üles kirjutades õpitakse ära küll hulk väärtuslikke teadmisi, aga keerukamaid kognitiivseid oskusi ei omandata ega harjutata.
