1. Sissejuhatus

Uus õpikäsitus on õppejõudude ja õpetajate jaoks oluline teema, otsitakse parimaid viise selle rakendamiseks praktikasse. Probleemipõhine õpe on üks nn ümberpööratud auditooriumi metoodikatest, mida iseloomustab õppija aktiivsuse ja vastutuse suurenemine, ülekantavate pädevuste eesmärgistatud arendamine, lihtsama kognitiivse tegevuse puhul iseseisev tegutsemine ning rühma- ja individuaalse töö kombineerimine. Seejuures on rühma koosseis muutumatu kogu ühe sisuterviku (õppeaine või –kursuse) jooksul. Väga oluline roll on tagasisidel.

Millised muutused on viimase kümne-viieteist aasta jooksul kõrghariduses konkreetsemalt ja hariduselus üldisemalt Sinu meelest toimunud?

Elukestva õppe strateegia 2014-2020 rõhutab uue, õppijakeskse õpikäsituse rakendamise vajalikkust. See õpikäsitus toob kaasa nii õppija kui õpetaja rolli muutuse. Õppija aktiivsus kasvab, ta võtab rohkem vastutust oma õppimise eest. Õppejõud muutub pigem juhendajaks ja tuutoriks, sest tema roll info edastajana pole tehnoloogiaajastul enam nii oluline: võimalusi infot kätte saada on palju, loeng ei ole enam põhiline võimalus info hankimiseks. Õppejõu rolli keskseteks komponentideks saavad õppimise kavandamine ning õppeprotsessi juhendamine ja tagasisidestamine. Kujundlikult võib öelda, et õppejõud nihkub auditooriumi eest auditooriumi keskele või lausa taha nurka.

Muutuvad ka õppemeetodid. Ühesuunalise, vahel interaktiivsete pausidega vürtsitatud monoloogilise loengu asemel kasutatake üha enam meeskondlikku tegevust. Õppijate paarid või rühmad otsivad ühiselt lahendusi õppejõu poolt või ise sõnastatud probleemidele ja küsimustele. Üksteiselt ja üheskoos õppimine muutub keskeks ning asendab õppejõu edastatud teadmiste individuaalse omandamise kui õppimisviisi.

Tööandjate tagasiside rõhutab üha enam ülekantavate pädevuste omandamist. Aja- ja enesejuhtimise oskus, informatsiooni haldamise oskus, meeskonnatööoskus ja koostöövalmidus ning kriitiline mõtlemine on vaid mõned nendest ülekantavatest pädevustest, mille arendamisele pööratakse uues õpikäsituses palju süsteemsemalt tähelepanu kui varem.

Tööandjate tagasiside rõhutab üha enam ülekantavate pädevuste omandamist. Aja- ja enesejuhtimise oskus, informatsiooni haldamise oskus, meeskonnatööoskus ja koostöövalmidus ning kriitiline mõtlemine on vaid mõned nendest ülekantavatest pädevustest, mille arendamisele pööratakse uues õpikäsituses palju süsteemsemalt tähelepanu kui varem.

Uue õpikäsituse rakendamisel saab kasutada näiteks sellist õppe kavandamise ja teostamise strateegiat, mida nimetatakse ümberpööratud auditooriumiks (flipped classroom, https://sisu.ut.ee/auditoorium).

Ümberpööratud auditoorium on kombineeritud õppe (blended learning) meetodika, kus õppija omandab uut informatsiooni iseseisvalt (tavaliselt kodus) ja kontaktõppe aega kasutatakse teadmiste sünteesiks õppija-õppija ja õppija-õppejõu suhtlemise kaudu. Õppijate meeskonnad on samad kogu õppeterviku jooksul. Õppejõu ülesandeks on omandatava informatsiooni valik, loomine ja pakendamine, kohtumisteks sobivate õpiülesannete koostamine ja õppimisprotsessi käigus juhiste ning tagasiside pakkumine.

Probleemipõhine õpe on üks ümberpööratud auditooriumi metoodika rakendamise vorme.  Seda iseloomustavad kõik eelpool nimetatud tunnused. Lisaks on probleemipõhise õppe tunnuseks see, et õppimine organiseerub probleemsituatsioonide ümber, mida õppejõud on kavandanud ja mille abil õppijad aktiviseerivad eelteadmisi, sõnastavad õpieesmärke ning otsivad nende täitmiseks vajaminevat õppematerjali. Probleemi  lahendamise protsessis omandatakse terve hulk olulisi ülekantavaid pädevusi ning harjutatakse vastutuse võtmist oma õppeprotsessi eest. Käesolev juhendmaterjal keskendubki probleemipõhise õppe metoodika ja praktiliste näidete tutvustamisele.