5. Kuidas probleemipõhist õpet rakendatakse

Probleemipõhises õppes rakendatakse seitsmesammulist (inglise keeles seven jump) mudelit, mis jaguneb kolme etappi. Esimeses etapis õpivad üliõpilased auditooriumis füüsiliselt kohtuvas või veebipõhiselt suhtlevas rühmas, teises etapis töötavad õppijad iseseisvalt ning tulevad kolmandasse etappi ettevalmistatult. Kolmandas etapis võetakse individuaalselt õpitu kokku ja luuakse rühma ühine arusaamine. Õppejõud täidab tuutori rolli ning jägib, et protsess kulgeks õiges suunas ning vajalikud õpitulemused saavutataks.

Vaata uuesti probleemipõhist õpet tutvustavat videot. Millised metoodika sammud selles läbitakse?

http://www.uttv.ee/naita?id=7184

Probleemipõhise õppe mudeli etappe ja samme saab näha alljärgnevalt jooniselt.

Etapid ja nendes toimuvate sammude on järgmised:

I etapp  – auditooriumis rühmaga

1. samm – Juhtumiga seotud terminite selgitamine. Seda tuleb teha juhul, kui tekst tervikuna või mõni termin või sõna pole arusaadav. Näiteks esines probleemis sõna “lansseerimine”, mis vajas selgitamist.

2. samm – Probleemi määratlemine. Probleemi kirjeldus annab tihti võimaluse mitmel viisil läheneda. Peale kirjeldusega tutvumist otsustab rühm, millise nurga alt hakatakse probleemile lahendust otsima. Näiteks võib selleks olla tekkinud olukorra analüüs, sümptomi tekkemehhanism või patsiendi elukvaliteet.

3. samm – Ajurünnak. Rühma liikmed nimetavad probleemiga seonduvaid mõtteid  ja ideid vastavalt sellele, kuidas otsustati probleemile läheneda. Selgitada või põhjendada pole veel vaja, rühma liikmed võivad esitada ideid vabalt, vastu vaielda ja kritiseerida ei tohi. Kirjutaja paneb kõik ideed kirja. Eesmärgiks on aktiveerida eelteadmisi ning saada võimalikult palju loovaid ideid.

4. samm – Nähtust kirjeldava seletusmudeli loomine. Ajurünnakus tekkinud ideedest luuakse seostamise põhjal mudel, mis aitab selgitada probleemi olemust. On hea, kui liikmed pakutud ideid põhjendavad, otsivad ideedele ühiseid nimetajaid ning lõpuks rühmitavad kirjapandu suuremaks süsteemseks tervikuks.

5. samm – Õpieesmärkide püstitamine. Mudelit koostades saab rühmale selgeks, mida tuleb juurde õppida ja millised peavad olema õpieesmärgid. On oluline, et rühm määratleks eesmärgid probleemist lähtuvalt ning otsustaks ka teema käsitlemise sügavuse.

II etapp – iseseisvalt

6. samm – Iseseisev õppimine. Rühma püstitatud eesmärkide saavutamiseks toimub iseseisev töö teabeallikatega. Sellesse etappi võib õppejõud kavandada ka loenguid ja praktikume, mis aitavad infot omandada, samuti võib õppija jälgida õppejõu poolt ettevalmistatud video- või audioloenguid või lugeda õppematerjale. Iseseisva õppimise lõpuks vormistavad üliõpilased leitud info põhjal kokkuvõtte või aruande.

III etapp – auditooriumis rühmaga

7. samm – Rühmaarutelu iseseisva töö põhjal ja probleemi lahendamine. Rühm tuleb uuesti kokku. Jagatakse iseseisva töö tulemusi, et õpitu põhjal lahendada ära probleem. Rühm annab hinnangu püstitatud õpieesmärkide saavutamisele. Kui rühmasid on mitu, siis esitletakse üksteisele ühise töö tulemusena sündinud lahendust. Lisaks annavad kõik osapooled – õppejõud, kaasüliõpilased ning õppija ise tagasisidet ja protsessile hinnangu. Protsess võib lõppeda (aga ei pea lõppema) kokkuvõtva hindamisega.