11. Kokkuvõte

Juhendmaterjali koostajate eesmärk oli anda ülevaade probleemipõhise õppe metoodikast ja selle teostamise võimalustest kõrgkoolis. Probleemipõhise õppe korral ei anta üliõpilastele uusi teadmisi valmis kujul, vaid õppijad omandavad neid iseseisva uurimise kaudu. Üliõpilaste vastutus õppeprotsessis suureneb. Kogu õppetsükli jooksul töötatakse samades meeskondades, mis võimaldab koostööfaasi jõudmist. Õppejõult eeldab selle metoodika kasutamine põhjalikku planeerimist. Õppejõud muutub tuutoriks, kes pigem juhendab ja annab tagasisidet kui edastab informatsiooni.

Probleemipõhise õppimise eelistena tuuakse välja järgmisi asjaolusid (Karm, 2013):

• õppijad teadvustavad, arendavad edasi ja rakendavad varasemaid teadmisi;
• õppijad oskavad paremini siduda teoreetilistes ainetes õpitut konkreetsete praktiliste juhtumitega;
• õppijad muutuvad ennastjuhtivamaks: märkavad lünki oma teadmistes, püstitavad isiklikke õpieesmärke, õpivad hindama oma tegegvust;
• kujunev huvi õpitavav vastu (motivatsioon);
• õppijad õpivad koos tötöama ja suhtlema.

Loodame autoritega, et antud materjal saab toeks teie õpetamispraktikale – kas siis juba kasutatavaid võtteid viimistledes või uut metoodikat rakendades. See on ühtlasi ka võimalus aidata saavutada Eesti elukestva õppe strateegia 2014-2020 üht eesmärki – uue õppijakeskse õpikäsituse rakendumine.

Head katsetamist!