Otsingutulemused

Otsingutulemuste järjestamine

Enne kui hakkate leitud dokumente üle vaatama, pöörake tähelepanu sellele, kuidas nad on järjestatud:

• kronoloogiliselt (kõige uuemad dokumendid kuvatakse enne);
• tähestikuliselt;
• relevantsuse järgi (süsteem järjestab kirjed otsingusõnade esinemissageduse järgi, arvestades ka, kus need sõnad kirjes esinevad, kas pealkirjas, sisukokkuvõttes või mujal).

Enamasti on andmebaasides võimalik erinevate järjestusvõimaluste vahel valida.

Näide: Kirjete sorteerimise võimalused andmebaasis ESTER.

Leitud dokumentide relevantsuse hindamine

Relevantsus on leiuna väljastatud dokumendi väärtus päringuprofiili suhtes.

Leitud dokumentide relevantsust saate hinnata, vaadates pealkirja, võtmesõnu, märksõnu ja sisukokkuvõtet. Kui viimane puudub, on päris raske hinnata, kas tegemist on relevantse dokumendiga. Mõnikord selgub see alles siis, kui käes on ka täistekst.

Otsingu tulemusena sooviksite saada ainult relevantseid tulemusi, kuid paratamatult saate ka mittevajalikke. Otsingu täpsus (precision) on relevantsete leidude ja leidude koguarvu suhe.

Samas on otsingu eesmärgiks leida kõike, mis antud teemal antud andmebaasis leidub ning et midagi ei jääks leidmata. Infoteaduslik termin selle kohta on recall –  täielikkus. Otsingu täielikkus on relevantsete leidude ja relevantsete dokumentide koguarvu suhe.

Kui leiate oma päringuga kõik andmebaasis olevad teie teema kohta käivad dokumendid, siis võite saada ka palju mitteasjakohaseid tulemusi, mis tuleb käsitsi välja sorteerida.

Näiteks võivad teile huvi pakkuda tervishoiualased artiklid, mis on ilmunud viimase 10 aasta jooksul ning suunatud gümnaasiumiõpilastele. Kui otsite märksõnaga tervishoid, on paljud artiklid teie jaoks kasutud.

Kui peaaegu kõik leitud dokumendid on relevantsed, siis on andmebaasis tõenäoliselt veel relevantseid dokumente, mida te ei leidnud.

Eesti raamatukogude e-kataloogis ESTER sõnaotsingut tehes on otsingutulemuste juures näidatud, millised tulemused on kõrgema ja millised madalama relevantsusega.

Kui päring on liiga kitsas, jääb osa relevantseid allikaid leidmata. Kui see on vastupidi liiga lai, saate hulgaliselt mitterelevantseid kirjeid.

Arvesse tuleb võtta ka oma otsingu eesmärki. Kui on vaja teemat põhjalikumalt analüüsida, on oluline täielikkus ning otsingut tuleb kavandada laiemalt, et leida kõik olulised dokumendid.

Liiga vähe (relevantseid) tulemusi

• Vaadake üle oma otsingusõnad, kas olete kõiki võimalusi arvestanud.
• Püüdke leida lisaks sobivaid otsingusõnu andmebaasi märksõnastikust või võtmesõnade registrist (kui see on olemas).
• Mõelge, kas oleks abi mõne sõna kärpimisest.
• Vaadake leitud relevantsetele dokumentidele lisatud märksõnu.
• Vaadake täistekstist olulisi sõnu, mida otsingule lisada.
• Vaadake leitud relevantsete dokumentide kasutatud kirjanduse nimekirja. Viitamisandmebaasid võimaldavad otsida artikleid, milles on mingile artiklile viidatud.
• Kui saate üldse liiga vähe tulemusi, siis proovige mõni mõiste ära jätta, sellega laiendate otsingut. Näiteks kui teie teema on meediavägivalla mõju Eesti noortele, siis kui lisate andmebaasis otsingule sõna Estonia, ei pruugi te eriti midagi leida.

Liiga palju tulemusi

• Kasutage AND asemel lähedusoperaatorit (proximity operators – leiate vastava andmebaasi abifailist).
• Kasutage fraasiotsingut (pange kõrvuti olevad sõnad jutumärkidesse).
• Piirake otsingut sisukokkuvõtte või pealkirja väljaga, nii saate relevantsemad tulemused, sest olulised sisu kirjeldavad sõnad peaksid enamasti pealkirjas või sisukokkuvõttes esinema.
• Piirake otsingut ilmumisaastatega.
• Nihutage kärpimissümbolit rohkem paremale.
• Kasutage kitsamaid mõisteid.

Andmebaasides leiate päringu muutmiseks vastava lingi (Refine, Edit, Modify vm).

Otsingutulemuste talletamine

Selleks on järgmised võimalused:

• salvestamine;
• e-kirja saatmine;
• väljatrükk;
• eksportimine viidete haldamise andmebaasidesse, nt EndNote Web’i (juhend https://sisu.ut.ee/enwebjuhend),  Zoterosse või Mendeleysse (vabavara – juhend https://sisu.ut.ee/zoterojuhend);
• artikli kirjest DOI numbri kopeerimine. See on digitaalobjekti identifikaator, mis on seotud antud artikliga ega muutu. Vt https://www.doi.org/the-identifier/what-is-a-doi/ . DOI numbri järgi saab aadressil  http://dx.doi.org/ artikli alati kätte. 

 

Otsingute salvestamine

Enamasti on andmebaasides võimalik ka oma otsinguid salvestada, et järgmine kord saaks nende juurde tagasi pöörduda. Selleks on vaja teha andmebaasis isiklik kasutajakonto. See võimalus on tavaliselt Advanced Search all. Leidke link Search History. Valige otsing, mida soovite salvestada. Otsingute salvestamine EBSCO andmebaasides https://sisu.ut.ee/ebsco/otsingute-salvestamine

Alert–teenus 

Andmebaasid pakuvad ka Alert-teenust, st regulaarset informatsiooni salvestatud otsingule vastavate andmebaasi lisandunud kirjete kohta. Selleks tuleb otsingute salvestamisel see teenus valida ning määrata kindlaks, kui sageli ja kui kaua soovite vastavat informatsiooni saada, lisada oma e-posti aadress ning hakkategi saama kirju, kui teie päringule vastavaid dokumente on andmebaasi lisandunud. Nii olete uute teemakohaste artiklitega kursis ega pea korduvalt otsinguid tegema.