Liikmed
Siit lehelt leiad lühikese tutvustuse osade MMC liikmete kohta.
Kessy Abarenkov
ETIS
Kessy Abarenkov on elurikkuse bioinformaatika kaasprofessor. Ta sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 2011. aastal. Tema doktoritöö oli seotud PlutoF-platvormi arendamisega. Kessy kuulub oma valdkonnas maailma mõjukamate teadlaste hulka. Abarenkov töötab Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Ta pälvis koos Urmas Kõljalaga 2020. aasta riigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli “Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linné süsteemi täiendus” eest. Kessy on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika töörühma liige.
Kessy Abarenkov on elurikkuse bioinformaatika kaasprofessor. Ta sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 2011. aastal. Tema doktoritöö oli seotud PlutoF-platvormi arendamisega. Kessy kuulub oma valdkonnas maailma mõjukamate teadlaste hulka. Abarenkov töötab Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Ta pälvis koos Urmas Kõljalaga 2020. aasta riigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli “Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linné süsteemi täiendus” eest. Kessy on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika töörühma liige.
Sten Anslan
ETIS
Sten Anslan on (mulla)fauna metagenoomika teadur Tartu Ülikooli mükoloogia õppetoolis, kus tema töö on peamiselt seotud bioloogilise mitmekesisuse mass-triipkoodistamisega (metabarcoding). Tartu Ülikooli doktorikraad omandatud 2017. aastal. Järeldoktorantuur aastatel 2018–2021 Braunschweigi Ülikoolis, Saksamaal (projekt “Geo-ecosystems in Transition on the Tibetan Plateau”). Sten on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia töörühma liige.
Sten Anslan on (mulla)fauna metagenoomika teadur Tartu Ülikooli mükoloogia õppetoolis, kus tema töö on peamiselt seotud bioloogilise mitmekesisuse mass-triipkoodistamisega (metabarcoding). Tartu Ülikooli doktorikraad omandatud 2017. aastal. Järeldoktorantuur aastatel 2018–2021 Braunschweigi Ülikoolis, Saksamaal (projekt “Geo-ecosystems in Transition on the Tibetan Plateau”). Sten on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia töörühma liige.
Mohammad Bahram
ETIS
Mohammad Bahram on ökoloog, kes uurib peamiselt mikroobibiogeograafiat, koosluste ökoloogiat, metagenoomikat ja biootilisi vastasmõjusid. Ta sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 2012. aastal ja on pärast seda töötanud nii Tartu Ülikoolis kui ka Uppsala Ülikoolis. Hetkel töötab ta molekulaarse ökoloogia kaasprofessorina Tartu Ülikoolis ja ökoloogia lektorina Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolis.
Mohammad Bahram on ökoloog, kes uurib peamiselt mikroobibiogeograafiat, koosluste ökoloogiat, metagenoomikat ja biootilisi vastasmõjusid. Ta sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 2012. aastal ja on pärast seda töötanud nii Tartu Ülikoolis kui ka Uppsala Ülikoolis. Hetkel töötab ta molekulaarse ökoloogia kaasprofessorina Tartu Ülikoolis ja ökoloogia lektorina Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolis.
Niloufar Hagh Doust
ETIS
Niloufar Hagh Doust on ökoloog, kes uurib peamiselt mikroobiökoloogiat, metsaökoloogiat, mükoloogiat, koosluste ökoloogiat ja kliimamuutusi. Hetkel töötab ta mikroobiökoloogia teadurina ja on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia töörühma liige.
Niloufar Hagh Doust on ökoloog, kes uurib peamiselt mikroobiökoloogiat, metsaökoloogiat, mükoloogiat, koosluste ökoloogiat ja kliimamuutusi. Hetkel töötab ta mikroobiökoloogia teadurina ja on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia töörühma liige.
Rein Drenkhan
ETIS
Rein Drenkhan on metsapatoloog. Ta sai Eesti Maaülikoolist doktorikraadi 2011. aastal. 2018. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Põllumajandusteaduste valdkonna aastapreemia „Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs“. Alates 2019. aastast töötab ta Eesti Maaülikoolis metsapatoloogia professorina. Ka juhib ta sealset metsapatoloogia töörühma.
Rein Drenkhan on metsapatoloog. Ta sai Eesti Maaülikoolist doktorikraadi 2011. aastal. 2018. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Põllumajandusteaduste valdkonna aastapreemia „Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs“. Alates 2019. aastast töötab ta Eesti Maaülikoolis metsapatoloogia professorina. Ka juhib ta sealset metsapatoloogia töörühma.
Olesia Dulia
ETIS
Olesia Dulia on ökoloog, kes huvitub bioloogilise mitmekesisuse erinevatest aspektidest, biootiliste kogukondade moodustumisest ning nende reaktsioonidest inimmõjule. Ta keskendub peamiselt mulla ja surnud puidu mikroobsete kogukondade uurimisele. Hetkel keskendub ta suuremõõtmelisele uurimisprojektile, mis uurib metagenoomika abil mullaorganismide funktsionaalset mitmekesisust. Olesia on teadur Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide töörühmas.
Olesia Dulia on ökoloog, kes huvitub bioloogilise mitmekesisuse erinevatest aspektidest, biootiliste kogukondade moodustumisest ning nende reaktsioonidest inimmõjule. Ta keskendub peamiselt mulla ja surnud puidu mikroobsete kogukondade uurimisele. Hetkel keskendub ta suuremõõtmelisele uurimisprojektile, mis uurib metagenoomika abil mullaorganismide funktsionaalset mitmekesisust. Olesia on teadur Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide töörühmas.
Mikk Espenberg
ETIS
Mikk Espenberg on mikrobioloog, kelle peamisteks uurimisvaldkondadeks on keskkonnamikrobioloogia, bioinformaatika. Eriti huvitavad teda biogeokeemilised tsüklid, nt süsiniku ja lämmastikuringid, peamine fookus on kasvuhoonegaaside tootmise ja tarbimisega seotud mikroobid. Mikk sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 2017. aastal. Praegu töötab ta keskkonna mikrobioloogia kaasprofessorina Tartu Ülikoolis ja bioloogiateaduste teadurina Aberdeeni Ülikoolis. Mikk juhib Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakonna keskkonnamikrobioloogia töörühma.
Mikk Espenberg on mikrobioloog, kelle peamisteks uurimisvaldkondadeks on keskkonnamikrobioloogia, bioinformaatika. Eriti huvitavad teda biogeokeemilised tsüklid, nt süsiniku ja lämmastikuringid, peamine fookus on kasvuhoonegaaside tootmise ja tarbimisega seotud mikroobid. Mikk sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 2017. aastal. Praegu töötab ta keskkonna mikrobioloogia kaasprofessorina Tartu Ülikoolis ja bioloogiateaduste teadurina Aberdeeni Ülikoolis. Mikk juhib Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakonna keskkonnamikrobioloogia töörühma.
Daniel Herlemann
ETIS
Daniel Herlemann on mikrobioloog, kes uurib peamiselt mikroobide ökofüsioloogiat. Daniel töötab professorina Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolis.
Daniel Herlemann on mikrobioloog, kes uurib peamiselt mikroobide ökofüsioloogiat. Daniel töötab professorina Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolis.
Inga Jüriado
ETIS
Inga Jüriado on lihhenoloog. Doktorikraadi kaitses Inga Tartu Ülikoolis 2007. aastal ja viibis järeldoktorantuuris Helisngi Ülikoolis (2015-2017). Inga töötab lihhenoloogia kaasprofessorina Tartu Ülikoolis ja vanemteadurina Eesti Maaülikoolis. Praegusteks uurimisteemadeks on samblike fotobiondi geneetilise mitmekesisuse ja samblikeainete sisalduse võimalikud seosed ökoloogiliste gradientidega.
Inga Jüriado on lihhenoloog. Doktorikraadi kaitses Inga Tartu Ülikoolis 2007. aastal ja viibis järeldoktorantuuris Helisngi Ülikoolis (2015-2017). Inga töötab lihhenoloogia kaasprofessorina Tartu Ülikoolis ja vanemteadurina Eesti Maaülikoolis. Praegusteks uurimisteemadeks on samblike fotobiondi geneetilise mitmekesisuse ja samblikeainete sisalduse võimalikud seosed ökoloogiliste gradientidega.
Veljo Kisand
ETIS
Veljo Kisand on hüdrobioloog, kes uurib peamiselt veekeskkonna bakterite mitmekesisust, levikumustreid, ökoloogiat, füsioloogiat ja fülogeneesi. Veljo sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 1998. aastal. Praegu töötab Veljo Tartu Ülikoolis molekulaarse ökoloogia kaasprofessorina keskkonnamikrobioloogia töörühm TÜTIs ja tema juhtimisel luuakse Eestis reoveel põhinevat SARS-Cov-2 seiresüsteemi.
Veljo Kisand on hüdrobioloog, kes uurib peamiselt veekeskkonna bakterite mitmekesisust, levikumustreid, ökoloogiat, füsioloogiat ja fülogeneesi. Veljo sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 1998. aastal. Praegu töötab Veljo Tartu Ülikoolis molekulaarse ökoloogia kaasprofessorina keskkonnamikrobioloogia töörühm TÜTIs ja tema juhtimisel luuakse Eestis reoveel põhinevat SARS-Cov-2 seiresüsteemi.
Urmas Kõljalg
ETIS
Urmas Kõljalg on on eesti bioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli professor ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor. Teadustöö peasuunad on seente süstemaatika ja fülogeneetika, seente ja taimejuurte vaheline sümbioos (mükoriisa) ning elurikkuse informaatika. Ta kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka. Urmas on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika töörühma juht.
Urmas Kõljalg on on eesti bioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli professor ning Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor. Teadustöö peasuunad on seente süstemaatika ja fülogeneetika, seente ja taimejuurte vaheline sümbioos (mükoriisa) ning elurikkuse informaatika. Ta kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka. Urmas on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika töörühma juht.
Kaire Loit
ETIS
Kaire Loit on fütopatoloog. Tema peamised uurimissuunad on põllumajandustaimede patogeneesi uurimine ja jätkusuutlike põllumajandussüsteemide loomine. Kaire omandas Eesti Maaülikoolis doktorikraadi 2021. aasta suvel. Praegu töötab Kaire Loit Eesti Maaülikoolis peaspetsialisti ametikohal. Kaire on Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli fütopatoloogia töörühma liige.
Kaire Loit on fütopatoloog. Tema peamised uurimissuunad on põllumajandustaimede patogeneesi uurimine ja jätkusuutlike põllumajandussüsteemide loomine. Kaire omandas Eesti Maaülikoolis doktorikraadi 2021. aasta suvel. Praegu töötab Kaire Loit Eesti Maaülikoolis peaspetsialisti ametikohal. Kaire on Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli fütopatoloogia töörühma liige.
Kristiina Mark
ETIS
Kristiina Mark on lihhenoloog. Tema peamine uurimissuund on lihheniseerunud seente molekulaarne süstemaatika. Kristiina sai Tartu Ülikoolist 2016. aastal doktorikraadi. Hetkel töötab Kristiina Eesti Maaülikoolis teadurina.
Kristiina Mark on lihhenoloog. Tema peamine uurimissuund on lihheniseerunud seente molekulaarne süstemaatika. Kristiina sai Tartu Ülikoolist 2016. aastal doktorikraadi. Hetkel töötab Kristiina Eesti Maaülikoolis teadurina.
Vladimir Mikryukov
ETIS
Vladimir Mikryukov on molekulaarökoloog, kes huvitub peamiselt ökoloogilisest geneetikast, bioloogilisest mitmekesisusest, ning metagenoomikast. Oma doktoritöö raames uuris Mikryukov samblike sümbiontide fülogeograafiat, populatsiooni geneetikat ning nende rolli metsa ökosüsteemi stabiilsuse osas. Bioinformaatiku ja -statistikuna uuris ta pikaajaliste stressorite mõju erinevate bioloogiliste kogukondade fülogeneetilisele mitmekesisusele. Hetkel uurib ta metagenoomi sekveneerimise abil muldade mikroobse funktsionaalsuse mitmekesisust mõjutavaid tegureid. Vladimir on teadur Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide töörühmas.
Vladimir Mikryukov on molekulaarökoloog, kes huvitub peamiselt ökoloogilisest geneetikast, bioloogilisest mitmekesisusest, ning metagenoomikast. Oma doktoritöö raames uuris Mikryukov samblike sümbiontide fülogeograafiat, populatsiooni geneetikat ning nende rolli metsa ökosüsteemi stabiilsuse osas. Bioinformaatiku ja -statistikuna uuris ta pikaajaliste stressorite mõju erinevate bioloogiliste kogukondade fülogeneetilisele mitmekesisusele. Hetkel uurib ta metagenoomi sekveneerimise abil muldade mikroobse funktsionaalsuse mitmekesisust mõjutavaid tegureid. Vladimir on teadur Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide töörühmas.
Kristel Panksep
ETIS
Kristel Panksep on hüdrobioloog. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on toksilised sinivetikad ja nende roll veekogude toiduahelas, looduslike ja inimetkkeliste survetegurite mõju veekeskondadele, keskkonna DNA-l (eDNA) põhinevad elurikkuse ja seireuuringud, eDNA põhiste meetodite väljatöötamine võõrliikide varajaseks tuvastamiseks ning reoveel põhinev SARS-Cov-2 seire. Ta on globaalse seente elurikkuse projekti “FunAqua” koordinaator. Kristel on Eesti Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist ja doktorant ning Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi molekulaarse diagnostika spetsialist.
Kristel Panksep on hüdrobioloog. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on toksilised sinivetikad ja nende roll veekogude toiduahelas, looduslike ja inimetkkeliste survetegurite mõju veekeskondadele, keskkonna DNA-l (eDNA) põhinevad elurikkuse ja seireuuringud, eDNA põhiste meetodite väljatöötamine võõrliikide varajaseks tuvastamiseks ning reoveel põhinev SARS-Cov-2 seire. Ta on globaalse seente elurikkuse projekti “FunAqua” koordinaator. Kristel on Eesti Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli peaspetsialist ja doktorant ning Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi molekulaarse diagnostika spetsialist.
Kadri Põldmaa
ETIS
Kadri Põldmaa on mükoloog. Kadri sai Tartu Ülikoolist 1998. aastal doktorikraadi ja viibis järeldoktorantuuris 1999-2000 Pennsylvania Ülikoolis ning 2002-2003 Eesti Biokeskuses. Praegu töötab Kadri Tartu Ülikoolis mükoloogia kaasprofessorina. Kadri on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika töörühma liige.
Kadri Põldmaa on mükoloog. Kadri sai Tartu Ülikoolist 1998. aastal doktorikraadi ja viibis järeldoktorantuuris 1999-2000 Pennsylvania Ülikoolis ning 2002-2003 Eesti Biokeskuses. Praegu töötab Kadri Tartu Ülikoolis mükoloogia kaasprofessorina. Kadri on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika töörühma liige.
Sergei Põlme
ETIS
Sergei Põlme on bioloog. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on mutualistlike seente ja taimede vahelised suhted. Sergei sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 2013. aastal. Praegu töötab Sergei Tartu Ülikoolis zoosüstemaatika peaspetsialistina. Sergei on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia töörühma liige.
Sergei Põlme on bioloog. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on mutualistlike seente ja taimede vahelised suhted. Sergei sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 2013. aastal. Praegu töötab Sergei Tartu Ülikoolis zoosüstemaatika peaspetsialistina. Sergei on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia töörühma liige.
Kadri Runnel
ETIS
Kadri Runnel on looduskaitsebioloog. Tema peamised uurimisvaldkonnad on looduskaitsebioloogia (eriti looduskaitse inimmõjulistes ökosüsteemides), metsaökoloogia, elurikkuse uurimise metoodika, puitulagundavate seente ökoloogia ja taksonoomia. Kadri sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 2016. aastal. Praegu töötab Kadri Tartu Ülikoolis looduskaitsebioloogia teadurina.
Kadri Runnel on looduskaitsebioloog. Tema peamised uurimisvaldkonnad on looduskaitsebioloogia (eriti looduskaitse inimmõjulistes ökosüsteemides), metsaökoloogia, elurikkuse uurimise metoodika, puitulagundavate seente ökoloogia ja taksonoomia. Kadri sai Tartu Ülikoolist doktorikraadi 2016. aastal. Praegu töötab Kadri Tartu Ülikoolis looduskaitsebioloogia teadurina.
Sirje Sildever
ETIS
Sirje Sildever on mereökoloog. Sirje peamised uurimisvaldkonnad on fütoplanktoni analüüs valgusmikroskoobi ja keskkonna DNA põhjal, fütoplanktoni puhkestaadiumite identifitseerimine ja analüüs, kasvueksperimendid, populatsioonigeneetika. Sirje omandas doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis 2017. aastal. Praegu töötab Sirje teadurina Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereökoloogia laboris ning on keskkonna DNA ja fütoplankoni töörühma liige.
Sirje Sildever on mereökoloog. Sirje peamised uurimisvaldkonnad on fütoplanktoni analüüs valgusmikroskoobi ja keskkonna DNA põhjal, fütoplanktoni puhkestaadiumite identifitseerimine ja analüüs, kasvueksperimendid, populatsioonigeneetika. Sirje omandas doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis 2017. aastal. Praegu töötab Sirje teadurina Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereökoloogia laboris ning on keskkonna DNA ja fütoplankoni töörühma liige.
Liina Soonvald
ETIS
Liina Soonvald töötab Eesti Maaülikoolis lektori ja teadurina, kus ta kuulub Taimetervise õppetoolis fütopatoloogia töörühma. Liina omandas doktorikraadi Eesti Maaülikoolist 2022. aastal. 1. veebruarist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024 oli ta järeldoktorantuuris UiT Norra Arktika Ülikoolis. Liina peamine uurimisvaldkond on mikroobide ökoloogia põllumajanduslikus ja muutuvas taimestikukeskkonnas.
Liina Soonvald töötab Eesti Maaülikoolis lektori ja teadurina, kus ta kuulub Taimetervise õppetoolis fütopatoloogia töörühma. Liina omandas doktorikraadi Eesti Maaülikoolist 2022. aastal. 1. veebruarist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024 oli ta järeldoktorantuuris UiT Norra Arktika Ülikoolis. Liina peamine uurimisvaldkond on mikroobide ökoloogia põllumajanduslikus ja muutuvas taimestikukeskkonnas.
Ave Suija
ETIS
Ave Suija on lihhenoloog. Doktorikraadi sai Ave Tartu Ülikoolist 2004. aastal ja praegu töötab ta lihhenoloogia kaasprofessorina ja mükoloogiliste kogude kuraatorina. Ave teaduslikuks huviks on samblikel parasiteerivate seente taksonoomia ja fülogenees. Ave on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika töörühma liige.
Ave Suija on lihhenoloog. Doktorikraadi sai Ave Tartu Ülikoolist 2004. aastal ja praegu töötab ta lihhenoloogia kaasprofessorina ja mükoloogiliste kogude kuraatorina. Ave teaduslikuks huviks on samblikel parasiteerivate seente taksonoomia ja fülogenees. Ave on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna taksonoomia ja elurikkuse informaatika töörühma liige.
Leho Tedersoo
ETIS
Leho Tedersoo on mükoloog ja mullaökoloog. Tema uurimisvaldkonnad on mükoriisat moodustavate seente globaalne elurikkus, molekulaarne mullaökoloogia ja seente biogeograafia. Ta kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka. Tedersoo on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige. Leho juhib Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide töörühma.
Leho Tedersoo on mükoloog ja mullaökoloog. Tema uurimisvaldkonnad on mükoriisat moodustavate seente globaalne elurikkus, molekulaarne mullaökoloogia ja seente biogeograafia. Ta kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka. Tedersoo on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige. Leho juhib Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna bioloogiliste interaktsioonide töörühma.
Iryna Yatsiuk
ETIS
Iryna Yatsiuk on mükoloog, täpsemalt limakute uurija. Tema uurimistöö keskendub limakute fülogeneesile, taksonoomiale, ökoloogiale ja mitmekesisusele. Hetkel on Irynal käsil doktorikraadi taotlemine Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis.
Iryna Yatsiuk on mükoloog, täpsemalt limakute uurija. Tema uurimistöö keskendub limakute fülogeneesile, taksonoomiale, ökoloogiale ja mitmekesisusele. Hetkel on Irynal käsil doktorikraadi taotlemine Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis.
