Silikaatseid kivimeid moodustavad mineraalid

Siia kuuluvad päevakivide, kvartsi, vilkude, amfiboolide, pürokseenide, vähem feldspatoidide pered.

PÄEVAKIVID on kõigist mineraalidest kõige enam levinud ja neid esineb peaaegu kõikides kivimitüüpides. Nad on tardkivimite tavalisteks heledateks koostisosadeks. Nad moodustavad mineraalide rea, mis sisaldab erinevates hulkades naatriumi, kaltsiumi ja kaaliumi.

RÄNIMINERAALIDE hulka kuuluvad enamasti valkjas-hallikas kvarts, kaltsedon, ja opaal. Kvarts on üks kõige laialdasemalt levinud mineraal, esinedes nii tard-, sette- kui moondekivimites. Ta on eriti iseloomulik kvartsiidile, graniidile ja gneisile.

AMFIBOOLID: See tumedavärviliste mineraalide rühm esineb laialt tard- ja moondekivimites. Amfiboole võib eristada pürokseenidest pikema prisma ja iseloomuliku terava lähenemispindadevaheliste nurga järgi.

PÜROKSEENID on kõige tavalisemad musta või tumerohekat värvi lühitulbalised või plaatjad kaltsiumi, magneesiumi ja raua silikaadid. Augiit on laialdaselt levinud pürokseen ja teda leidub rohkesti sellistes tardkivimites nagu gabro ja basalt. Vähemtuntud on diopsiid ja enstatiit, mida leidub gabros, pürokseniidis, peridotiidis.

OLIVIIN on roheline raua ja magneesiumi silikaat, mis esineb tavaliselt sellistes ränidioksiidivaestes kivimites nagu basalt, gabro ja peridotiit. Tihti moodustub ta peente roheliste teradena või nende massina. Peridoodiks nimetatakse ehtekivina kasutatavat läbipaistvat oliviini.

VILGUD: On kaks peamist vilkude põhitüüpi: tumedad, mustjad – raua- ja magneesiumirikkad vilgud (biotiit) ning heledad – alumiiniumirikkad vilgud (muskoviit). Kõik nad on ülitäiusliku lõhenevusega, lõhenedes õhukesteks lehtedeks.

FELDŠPATOIDID on heledad mineraalid, mis on seotud päevakividega, aga nad sisaldavad vähem ränidioksiidi ja on tekkinud kaaliumi ja naatriumiga rikastunud, aga ränist vaesustunud tardkivimeis.

Koostanud © 2003 Mare Isakar