Mineraalid ja kivimid
Kaltsedon
Kaltsedon – ränioksiid SiO2. Peitkristalset kvartsi nimetatkse tavaliselt kaltsedoniks (foto 1 – 5), mis võib olla värvunud väga mitmesuguselt – hallikalt, sinakalt, kollakalt, pruunikalt, punaselt, rohekalt jne. Vastavalt värvusele on antud ka nendele eri nimetused: serdoolik – punane, plasma – roheline (foto 5), karneool – lihapruun (foto 6, 7), oonüks – mustvalgete kontrastsete vöötmetega (foto 8), jne. Sardoonüks on pruuni ja valgetriibuline oonüks, kaltsedoni teisend, poolvääriskivi (foto 9).
Vöölise ehitusega kaltsedonid on tuntud ahhaatidena (fotod 10, 11, 12). Neis vaheldub erivärviline kaltsedon õhukeste paralleelsete kihikestena. Värvirikkuselt ja vööliselt ehituselt on ahhaatidele sarnased jaspised (foto 13), milles aga vahelduvad peenekristallilise kvartsi ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega.
Kõvadus 7
Foto 1, 2, 3. Kaltsedon
Foto 4. Kaltsedon, Poola, Püha Risti mäed
Foto 5. Plasma, roheline kaltsedon
Foto 6, 7. Karneool, lihapruun kaltsedon
Foto 8. Oonüks
Foto 9. Sardoonüks
Foto 10, 11. Ahhaat, Brasiilia
Foto 10. Ahhaat, Saksamaa, Fischbachtal, Idar-Oberstein
Foto 11. Jaspis, Põhja-Ameerika
Koostanud ja fotografeerinud © 2003 Mare Isakar