Mineraalid ja kivimid

Kaltsedon

Kaltsedon – ränioksiid SiO2. Peitkristalset kvartsi nimetatkse tavaliselt kaltsedoniks (foto 1 – 5), mis võib olla värvunud väga mitmesuguselt – hallikalt, sinakalt, kollakalt, pruunikalt, punaselt, rohekalt jne. Vastavalt värvusele on antud ka nendele eri nimetused: serdoolik – punane, plasma – roheline (foto 5), karneool – lihapruun (foto 6, 7), oonüks – mustvalgete kontrastsete vöötmetega (foto 8), jne. Sardoonüks on pruuni ja valgetriibuline oonüks, kaltsedoni teisend, poolvääriskivi (foto 9).

Vöölise ehitusega kaltsedonid on tuntud ahhaatidena (fotod 10, 11, 12). Neis vaheldub erivärviline kaltsedon õhukeste paralleelsete kihikestena. Värvirikkuselt ja vööliselt ehituselt on ahhaatidele sarnased jaspised (foto 13), milles aga vahelduvad peenekristallilise kvartsi ja kaltsedoni vöökesed koos pigmenteerivate raudhapenditega.

Kõvadus 7

kaltsedon kaltsedon kaltsedon

Foto 1, 2, 3. Kaltsedon

kaltsedon

Foto 4. Kaltsedon, Poola, Püha Risti mäed

plasma

Foto 5. Plasma, roheline kaltsedon

karneool karneool

Foto 6, 7. Karneool, lihapruun kaltsedon

oonyks
Foto 8. Oonüks

sardoonyks
Foto 9. Sardoonüks

ahhaat ahhaat
Foto 10, 11. Ahhaat, Brasiilia

ahhaat

Foto 10. Ahhaat, Saksamaa, Fischbachtal, Idar-Oberstein

jaspis

Foto 11. Jaspis, Põhja-Ameerika


Koostanud ja fotografeerinud © 2003 Mare Isakar