Lubjakivi

Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim. Ta koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandina veid savi või kvartsiteri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja -hüdroksiide. Paljud Eesti lubjakivid sisaldavad rikkalikult kivistisi (foto 1, 2) ja organismide elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga loomade roomamis- ja kaevumisjõlgi.

 
Foto 1, 2. Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi, Silur, Juuru lade, Rohuküla

Foto 3. Afaniitse lubjakivi (all) üleminek savikaks lubjakiviks, Ordoviitsium, Aulepa, Nabala ja Vormsi lademe piir

Koostanud ja fotografeerinud © 2003 Mare Isakar