Laava

Laava jaguneb koostisele vastavalt happeliseks või aluseliseks. Happelised laavad on paksud ja kleepuvad, nad voolavad väga aeglaselt ja moodustavad järsunõlvalisi vulkaane. Aluselised, vedelamad laavad (fotod 1 – 6) voolavad kiirelt ja katavad tohutuid alasid. Aluselised laavad moodustavad laugenõlvalisi vulkaane. Tüüpiline aluseline laava on basalt.

Voolates laava pealispind jahtub ja tekib koorik. Koorik kortsub laava edasise liikumise käigus ja tekivad nn köislaavad (foto 2).

Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas tekib kiirelt jahtuvas laavas – ta tekib nii kiiresti, et ei ole aega kristallide kasvamiseks (foto 7, 8).

Foto 1. Laava

   
Foto 2 – 5. Aluseline laava, Teneguia, La Palma, Hispaania

Foto 6. Aluseline köislaava, 1949. aasta purse, La Palma, Kanaari saared, Hispaania

 
Foto 7, 8. Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas

Koostanud ja fotografeerinud © 2003 Mare Isakar