Graniit

Graniit on üldiselt heledavärviline kivim, mis koosneb kvartsist (25%), päevakividest (65%) ja vähesest hulgast tumedavärvilistest mineraalidest – biotiidist, küünekivist või pürokseenist. Graniidi värvuse määravad kivimis esineva päevakivi värvus ja mineraalide terajämedus (fotod 1, 2, 3, 4, 5).

Graniit on levinuim kivimtüüp maakoore pindmises osas ehk nn graniitses kihis ja seda ka Eesti aluskorras ja rändkivide seas. Suur osa (ligi 80%) suurtest rändrahnudest Eestis koosnevadki graniidist (foto 4).

Foto 1, 2, 3. Graniit

Foto 4. Graniit, Tallinn

Foto 5. Kaaliumgraniit, Ereda, puurauk 319, sügavus 315 m

Graniitide rühma kuuluvad ka rabakivid, mis on välja eraldatud peamiselt nende omapärase struktuuri tõttu (fotod 6, 7, 8). Neis esinevad roosad kaaliumpäevakivide suured kristallid ja ümardunud kvartsiterakesed (läbimõõduga kuni 6 mm). Oma ebaühtlase struktuuri tõttu on rabakivid kergesti murenevad ja ehituses neid seetõttu ei kasutata.

Foto 6, 7, 8. Rabakivi

 

Koostanud ja fotografeerinud © 2003 Mare Isakar