Kvarts

Kvarts (ränioksiid SiO2). On üks levinumatest mineraalidest maakoores (12%). Kõva mineraal (võimeline kriimustama klaasi), kuulub paljude tard- ja moondekivimite (näiteks graniidi, rabakivi, kvartsporfüüri, gneisi ja kvartsiidi) koostisse. Nendes kivimites esineb ta tavaliselt korrapäratute teradena, millel on valge kuni tumehall rasvaselt läikiv pind.

Kvarts on liiva olulisim koostisosa. Tavaliselt kujutab endast 80-90% liivateradest ümardunud kvartsikristalle.

Läbipaistvad värvitud kristallid on tuntud mäekristallina (fotod 1, 2, 3), tumedad pruunikad kristallid suitsukvartsina (foto 5), must kvarts moorionina, violetne ametüstina (fotod 6, 7, 8).

Kristalli pindadel on jälgitav ristiviirutus (fotod 2, 3), kõvadus 7

Kvarts on tardkivimite oluliseks koostismineraaliks. Esineb samuti soonte näol. Laialt levinud ka settekivimites (liivad, liivakivid) ja moondekivimites (gneisid, kildad).

Peitkristalset kvartsi nimetatkse tavaliselt kaltsedoniks, sirendava helgiga erimeid tiigri-, kassi- või kullisilmaks.

  
Foto 1, 2, 3. Mäekristall

 
Foto 4. Kvartsipesa kohati limoniidist kollakas, Adavere

Foto 5. Suitsukvarts

  
Foto 6, 7, 8. Ametüst