Projekti mereRITA elluviimiseks vajalikud tegevused on koondatud viieks teineteisega seotud tööpaketiks:
Projekti mereRITA juhib Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi merebioloogia uurimisrühm. Projekti partneritest koosneva konsortsiumi tegevusi koordineerib mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja ja merebioloogia Georg Martin (PhD), projektijuhiks on Kristina Tiivel.
Projektijuhtide kontaktid leiab alalehel „Partnerid”
Projekti elluviimisel innovaatiliste tehniliste lahenduste väljatöötamises ja arendamises löövad kaasa projekti kõik partnerasutused. Selles tööpaketis arendatakse ning katsetatakse projekti käigus loodud merekeskkonna seisundi hindamise ja seire meetodeid:
Selles tööpaketis hinnatakse WP2-s välja töötatud uuenduslike meetodite rakendatavust põhjakoosluste ja elupaigatüüpide struktuuri, ruumilise jaotumise, suuruse, funktsiooni ja keskkonnaseisundi hindamisel. Hinnangu põhjal koostatakse soovitused ja ettepanekud kaasaegsete mereuuringute meetodite edasise kasutuspotentsiaali kohta. Muuhulgas hinnatakse katsetatud meetodite rakendamisel ilmnenud eeliseid ja puuduseid Läänemere tingimustes ning võrreldakse meetodeid hetkel riiklikus seires kasutusel olevatega.
Seirealastest ja kaitsekorralduslikest soovitusi (vt WP5) arvesse võttes tehakse ettepanekud uute mereseire meetodite rakendamiseks riiklikus keskkonnaseire programmis.
Tööpaketis loetletud töid viivad läbi TÜ Eesti mereinstituudi erinevad töörühmad.
Käesoleva tööpaketi käigus töötatakse välja metoodika, mis võimaldab hinnata erinevate inimtegevuste ja nendest tegevustest tulenevate survete kumulatiivset mõju Eesti mereala loodusväärtustele. Vaatluse all on:
Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise alustalaks on faktilistele andmetele toetuv mõjumaatriks, milles kirjeldatakse matemaatilisi seoseid eelnevalt loetletud erinevate inimkasutuste intensiivsuse ja keskkonnamõju ulatuse vahel. Leitud seosed võtavad arvesse piirkondlikku elustiku iseloomu. Kasutatud metoodika võimaldab mõjude kombineerumist summeerumise, kompenseerimise ja muude vastastikmõjude kaudu.
Loodav kumulatiivse mõjude hindamise metoodiline raamistik on dünaamiliselt täiendatav nii alusandmete kihtide kui ka inimkasutuse interaktiivsete mõjude maatriksi osas. Loodud metoodikat testitakse erinevates ruumilistes modelleerimisülesannetes, kus hinnatakse olulisemate inimtegevuste kumulatiivset mõju valitud loodusväärtustele, sealhulgas kalade koelmualade seisundile tänapäevaste ja tuleviku keskkonnatingimuste juures. Kumulatiivsete mõjude hindamise metoodika võimaldab erinevatel huvirühmadel läbi mängida erinevaid ruumieralduse stsenaariume ning hinnata nende stsenaariumite potentsiaalse keskkonnamõju ulatust.
Tööpaketis loetletud töid viivad läbi TÜ Eesti mereinstituudi erinevad töörühmad.
Eelnevate tegevuste käigus kogutud andmete ja muu teabe põhjal koostatakse ettepanekud olemasoleva mereseire programmi muutmiseks ning täiendamiseks. Lisaks on kogutud materjal aluseks ja teaduspõhiseks sisendiks mitmetele loodavatele õigusaktide ja juhenditele nagu:
Sõltuvalt läbiviidavate uuringute tulemustest ehk tuvastatud loodusväärtustest koostatakse teaduslikult põhjendatud ettepanekud järgmiste aktuaalsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks:
Tööpaketiga on seotud kõik projekti partnerid.