Vaatlus

 

Autor: Jelena Rootamm-Valter

Mooduli ettevalmistamisel kasutan Triin Vihalemma (2014) õppevahendit, soome autorite Hirsjarvi jt (2005: 199-203) raamatut „Uuri ja kirjuta“, samuti Meri-Liis Laherandi (2008: 225-234) „Kvalitatiivset uurimisviisi“ ning oma kogemusi.

Vaatluse määratlus

Vaatlus ehk observatsioon (ingl. observation) on selline andmete kogumise meetod, kus andmeid uuritava kohta kogutakse vahetult, oma meelte kaudu. Kuuldut ja nähtut jäädvustatakse (vt ka Laherand 2008: 225). Mõnikord on lisaks kuuldule ja nähtule tarvis jäädvustada ka lõhnad, maitsed või somaatiliselt ehk füüsiliselt kogetu. Igapäevasest vaatlusest erineb uurimisel rakendatav selle poolest, et uurija kogub andmeid sihipäraselt ja süstematiseeritult, kindla kava kohaselt ning jäädvustab neid viisil, mis võimaldab andmete töötlemist, üldistamist, analüüsimist ja sünteesimist.

Miks ja millal on vaatlust otstarbekas kasutada

Valides andmete kogumise meetodit tuleb ka vaatluse puhul veenduda, et just see meetod annab uurimuse seisukohalt kõige parema tulemuse. Tuleb arvesse võtta, et võrreldes teiste meetoditega on vaatlus töömahukam ning sageli vajab ka spetsiifiliste jäädvustamistehnikate kasutamise oskusi. Millal tuleks siiski just vaatlust eelistada?

Sotsiaaluuringutes kasutatakse vaatlust inimeste või gruppide käitumise uurimiseks, eriti kui on oluline selle loomulik keskkond (Hirsjärvi jt 2005: 200). Vaatluse olemusest tuleneb, et see meetod sobib andmete kogumiseks olukordades, kus talletamist vajav ei ole verbaliseeritud (Vihalemm 2014): inimene ei saa ühel või teisel põhjusel oma tegevust adekvaatselt kirjeldada.

Näiteks kasutatakse vaatlust andmete saamiseks laste käitumise kohta. Kui huvi tunda, milliseid slängisõnu ja millistes olukordades varateismelised kasutavad, siis on teada, et selles vanuses ei osata veel päris selgelt slängi kirjakeelest eristada. Teismeliste vestlusi jälgides võib aga uurija nende kõnes kasutusel olevad slängisõnad identifitseerida, samuti jäädvustada slängisõna kasutamise sisulise ja olustikulise konteksti.

Vajadus vaatluse järele tuleneb suurel määral uuringu probleemist ja eesmärgist ning uurimisküsimustest. Kui teised meetodid ei ole olnud piisavalt tulemuslikud, siis vaatlust võib kasutada selleks, et uurimisega sügavuti minna.

Näiteks on äriuuringus probleemiks klientide äravool ettevõttest rahulolematuse tõttu teenindamisega ettevõtte esindustes. Klientide rahulolematus selgus tagasiside küsitlustest, ent saadud andmete põhjal ei saanud pädevaid järeldusi teha. Võeti ette uuring, mille eesmärgiks oli välja selgitada, millised puudused teenindamises esinevad ning töötada välja soovitused teenindamise parandamiseks. Vastavalt seati ka uurimisküsimused, näiteks: Millistele teenindamise standardi nõuetele teenindus esindustes vastab ning millistele mitte? Millised on teenindamise tugevad küljed ja puudused konkurentidega võrreldes? Andmete saamiseks teeninduse kohta võib kasutada testkülastusi, mis kujutavad endast protsessi vaatlust. Testkülastajad tulevad potentsiaalsete klientidena ettevõtte esindustesse, kogevad teenindust ning hindavad selle vastavust ettevõttes kehtivate standarditele. Andmete põhjal selguvad vajakajäämised standardi täitmisel ning saab töötada välja meetmed nende kõrvaldamiseks. Samasuguseid testkülastusi võib teha konkureerivate ettevõtete esindustesse, et teada saada, mille poolest sealne teenindamine parem on. Tulemused võimaldavad teada saada, kuidas lahendada klientide äravoolu probleem, keskendada ettevõtte pingutused konkurentide edendamisele. Näide konstrueeriti TÜ Narva kolledži üliõpilase lõputöö põhjal (Ahadov 2017).

Samuti sobib vaatlus sellise käitumise kirjeldamiseks, mille puhul inimesed kipuvad oma tegevust reflekteerima ebaadekvaatselt (Vihalemm 2014). Inimene võib ju küsitluse ja intervjuu käigus oma käitumise kirjeldamisel tõest teadlikult või mitteteadlikult kõrvale kalduda (vt loenguid „Küsitlus“ ja „Intervjuu“).

Näiteks vastates küsimustele oma tööaja kasutamise harjumuste, keskkonnahoidliku käitumise vms kohta on inimlik pilti natuke ilustada, kirjutada või rääkida mitte oma tegelikust, vaid soovitud käitumisest. Vihalemm (2014) kirjutab: „Sensitiivse teema puhul võivad inimesed püüda anda (nende ettekujutuses) sotsiaalselt heakskiidetud vastuseid.” Niisiis, kui uurija kahtlustab, et võib saada ilustatud vastuseid või on pilootuuring seda tõestanud, tuleks kaaluda vaatluse kasutamist. Näiteks tööaja kasutamist uurides võib rakendada tööaja pildistamist, kus vaatleja toimib töövarjuna.

Keskkonnahoidliku käitumise uurimisel võib näiteks korraldada prügikogumise ja käitlemise vaatlust, kirjeldades sorteeritud prügikastide sisu (Vihalemm 2014). Kui prügikastide sisu vaadelda enne ja pärast prügisorteerimise kasulikkust seletava reklaamikampaania läbiviimist, võib mõõta reklaamikampaania efektiivsust (op.cit).

Vaatlus toob häid tulemusi ka selliste olukordade uurimisel, kus inimene käitub harjumuse tõttu või instinkti ajel ehk tal on raske oma käitumist reflekteerida (Vihalemm 2014, Laherand 2008: 227). Osa interaktsiooniprotsesse on halvasti, kui üldse, verbaliseeritavad, märgib Vihalemm (2014). Selle kohta tõi huvitavaid näiteid inglise metodoloog Peter Jarvis (2004) toetudes Bennerile (1984) ja Bourdieule (1990). Jutt käib endastmõistetavaks peetavast ja habitualiseerunud käitumisest, milles võib peituda väärtuslik informatsioon. Ühe näitena toob Jarvis medõdede professionaalset tegevust. Ühe medõe patsiendid taastuvad post operatiivsel ravil palju kiiremini kui teiste omad. Mida see õde teistest erinevalt teeb? Dokumentidest sellele küsimusele vastust ei saa, kõik õed kirjeldavad oma tegevust väga sarnaselt. Õdede tegevust vaadeldes ning seda üksikasjalikult kirjeldades saab teada, millised erinevused töövõtetes esinevad. Andmeid analüüsides selguvad töövõtted, mis toovad parimaid tulemusi.

Vaatluse sageli esinevaks puuduseks peetakse vaatleja juuresoleku mõju vaatleses toimuvale, mis võib mõjutada saadavate andmete valiidsust. Sündmuste loomulik käik võib olla häiritud või isegi muudetud (Laherand 2008: 226).

Nagu kõigis teisteski uurimustes, tuleb meetodi kasutamisel järgida eetikanõudeid. Vaatluseks tuleb saada vaadeldava või tema õigusliku esindaja nõuetekohane nõusolek või videomaterjali kasutamise õigus. Kuigi osalusvaatluse käigus on osalejad uurimisest informeeritud, kipuvad inimesed mõnikord unustama, et vaatlus on toimumas. Ühelt poolt tuleb see uuringule kasuks, teiselt poolt seab kahtluse alla uurija käitumise eetilisuse. Eetikanõuete täitmine võib mõni kord osutuda üsna keeruliseks (Laherand 2008: 226-227, Hirsjärvi jt 2005: 200) Andmesubjekte tuleb kaitsta igal juhul, seda tehakse tavaliselt andmetöötluse käigus, kus andmed depersonifitseeritakse. See tähendab, et vaadeldav isik ei tohi uurimuse tulemusi esitades äratuntav olla.

Vaatluse liigid

Vaatlusviisid ehk liigid erinevad formaliseerituse astme, uurija osaluse ning kestvuse poolest (Patton 2002 Vihalemm 2014 järgi). Formaliseeritud vaatluste puhul on fikseeritavad kriteeriumid täpselt määratletud ning tunnuse esinemist loendatakse (op.cit.). Formaliseeritud vaatlust saab läbi viia siis, kui uuritava olemuse kohta on teadmised juba olemas, neid soovitakse süvendada, kaasajastada vms. Siin võib olla tegemist nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse uurimisviisiga.

Näiteks juba mainitud testkülastusi läbi viies peab testija panema tähele, kas teenindaja on teenindussaalis kliendi sisenemise ajal üldse olemas, kas ta loob kliendiga tema sisenedes silmsidet, teretab klienti. Kolm nimetatud tunnust kajastavad teeninduskriteeriumi „hooliv suhtumine“ täitmist.

Mitteformaliseeritud vaatlus kirjeldab nähtust või protsessi võimalikult mitmekülgselt ning tunnused selguvad alles siis, kui materjali hakatakse analüüsima (Hirsjärvi jt 2005). Analüüsi aluseks peab olema teatud teoreetiline käsitlus (teooria, kontseptsioon, mudel vms, vt selle kursuse vastavat teemat). Uuritava olulised tunnused selguvad kogutud andmete analüüsimisel. Mitteformaliseeritud vaatlust kasutatakse siis, kui teadmine uuritava kohta puudub või on lünklik. See annab väga hea võimaluse märgata uuritava seni tundmatuid omadusi.

Näiteks kasutatakse mitteformaliseeritud vaatlust baastehnoloogiate jäädvustamiseks. Selle abil fikseeriti ja päästeti inimkonnale 30 aasta eest iidne mustpõletuse keraamika tehnoloogia. Saadud teadmist on üle maailma aktiivselt levitatud. Eestis viljeleb ja arendab mustpõletuse keraamikat EKA õppejõud Merike Hallik.

Vaatlust liigitatakse ka sõltuvalt uurija osalusest uuritavas tegevuses. Nii võib vaatluse läbi viia osalusvaatlusena, kus andmete koguja esineb vaadeldavas keskkonnas loomulikus rollis (Laherand 2008: 229), näiteks kolleegi, müüja, ostjana vms. Osalusvaatluse abil saab hästi jäädvustada nii uuritavat tegevust kui ka selle keskkonda. Selle uurimisviisi puuduseks on andmete koguja isiklik suhe uuritavaga, samuti uurija emotsionaalne suhtumine vaadeldavasse (Hisjärvi jt 2005: 200). Tekib oht minetada erapooletus nii andmete kogumist kavandades kui ka hiljem neid jäädvustades ja tõlgendades. Seepärast tuleks jälgida, et emotsionaalne side uuritavaga jääks võimalikult nõrgaks. Osalusvaatluse puhul on seda keeruline teha.

Osalusvaatlust võib viia läbi ka vaadeldava tegevuse osalejana. See tähendab, et uurija viibib dokumenteeritava juures nii tegevuses osalejana kui ka uurija rollis (Laherand 2008: 230). Sel viisil on näiteks mugav koguda andmeid pedagoogilist või ettevõtluspraktikat läbivad üliõpilastel. Neil on organisatsioonis olemas tööülesanded, ent nende täitmise kõrvalt viivad nad läbi ka seminari- või lõputöö jaoks vajalikku uuringut. Nagu osalusvaatluseski, saab uurija koguda hulgaliselt andmeid nii tegevsute kui ka keskkonna kohta, ent antud juhul on ta juuresoleku mõju toimuvale tegevusse kaasatuse tõttu suurem.

Osalusvaatluse üks vorme on enesevaatlus, näiteks oma tööajapildistamine (Vihalemm 2014), tööoperatsioonide kirjapanek vms. Et valiidsus tagada, tuleb siin kasutada kindlaid andmete jäädvustamise tehnikaid. Keeruliste tegevuste korral tuleks kasutada näiteks Jarvise (2001) praktik-uurija metodoloogiat.

Avalikustatud vaatlemine eeldab uurija lubamist vaatlejana tegevuste juures viibida ning uurimuse jaoks vajalikke andmeid fikseerida. See vaatlemise viis võimaldab uurijal vaadeldavaid andmete kogumise käigus intervjueerida, mis lisab sellele vaatluse liigile väärtust. Tüüpiliseks avalikustatud vaatlemise näiteks on nn töövarjuks olemine (Vihalemm 2014), kas tööpäeva, – nädala või isegi pikema aja jooksul.

Täielikult mittesekkuv ehk mitteosalev (Laherand 2008: 227) vaatlus on võimalik, kui andmed saadakse fotodelt või videosalvestustelt, samuti online-keskkonnas. Samuti on see võimalik avalikel üritustel, ent sel juhul tuleks üles panna vaatlemisest teavitavad sildid. Kuigi uurijad ei ole mittesekkuva vaatlemise teavitamise vajaduses ühel meelel, siiski peab ESOMAR (tuntud ka The European Society for Opinion and Market Research nime all) sellest kinnipidamist (Gaiser ja Schreiner 2009 Vihalemm 2014 järgi). Osalejate teavitamine avalikust mittesekkuvast vaatlusest on vajalik, kui vaatluse tulemused avalikustatakse. Mittesekkuva vaatluse korral ei saa vaatleja vaadeldavaid intervjueerida, seega toimuva mõistmisel võib tekkida vääratusi. Mittesekkuva vaatlemise üks vormidest on tegevusjälgede vaatlemine (Vihalemm 2014). Näiteks saab hinnata inimgruppide keskkonnahoidlikkust üritustest maha jäänud prügi koguse kaudu, teada saada süstivate narkomaanide kogunemiskohtadest (tegevuse levialast) maast või prügikastidest leitavate süstalde abil jms.

Vaatluse ettevalmistamine

Vaatluse abil andmete kogumiseks on vaja kindlaks määrata, milliste uuritava omaduste kohta on vaja andmeid koguda ning kuidas saab need omadused vaadeldes ära tunda.

Näiteks on vaja teada saada, kui tulemuslik on olnud lasteaias rakendatav lahkuse kui väärtuse arendamise viis, õpetamise meetod. Selleks võib vaadelda laste käitumist enne ja pärast väärtuste arendamise õpetuse käivitamist. Ent kuidas lahkus ära tunda? Arutades seda praktikumitunnis lasteaedade pedagoogidega selgus, et vaatlemisel on vaja fikseerida teistega jagamise hetki. Aga kas saab otsustada, et laps ei ole lahke, kui ta ei nõustu mängukaaslasele oma kaisukaru mängida anda? Pedagoogid arvavad, et kaisukaru ei pea tingimata teise lapsega jagama. Kas saab otsustada lapse lahkuse üle, kui ta ei soovi teisele ära anda oma ainsat kommi? Pedagoogide arvates ei ole see üldse jagamise situatsioon, laps jääb ju kommi ära andes sellest ilma. Pedagoogide arvates võib lahkust demonstreerida vaid olukord, kus lapsel on näiteks mitu kommi, mis ta teiste vahel võrdselt ära jagab. Samuti sobib lahkuse äratundmiseks olukord, kus laps mängib ühe mänguasjaga ning võtab kaaslase oma mängu, kui ta soovib sama mänguasjaga mängida.

Vaatlust planeerides on vaja vastata küsimustele (Vihalemm 2014 põhjal, autori poolt täiendatud):
1) Kas nähtus või protsess, mida vaadelda soovitakse, on vaatlemiseks ligipääsetav ja vaadeldav? St kas näiteks saab tõepoolest näha seda, mida oleks vaja näha?
2) Kui kaua peab vaatlus kestma? Millised ajaraamid sellele seada tuleb, et vajalikud andmed kätte saada?
3) Millised vahendid on vajalikud andmete jäädvustamiseks?
4) Millist osalemise viisi eelistada, milline osaluse viis üldse võimalik on?
5) Millised kokkulepped on vaatluse läbiviimiseks vajalikud?
6) Millal saab vaatlust läbi viia, kas on vajalik ka mingi aeg olukorda sisseelamiseks?
7) Kas uurija saab kinni pidada kõigist eetikanõuetest?

Vaatluse planeerimise kaudu vaatlussituatsioon piiritletakse, uurijal tuleb piiritlemise kriteeriumid hoolikalt valida. Näiteks võib vaadeldavaid sotsiaalseid situatsioone piiritleda ka Spradley poolt esitatud üheksa dimensiooni kaudu ( Flick 2006: 222 Laherand 2008: 233 kaudu): ruum, tegutseja, tegevus, objekt, akt, sündmus, eesmärk, tunne.

Vaatluse andmeid on mugav salvestada. See annab uurijale kätte mitmekesise mitmekihilise ning täieliku andmestiku. Ent salvestamiseks ei saa iga kord luba. Vaadeldavad peavad salvestamisega ka nõus olema, võib nende käitumist mõjutada. Salvestamine kipub käitumist isegi rohkem mõjutama, kui vaatleja juuresolek. Seepärast kasutatakse sageli ka vaatlusankeete, kuhu vaatleja vajalikud tunnused üles märgib.

Kindlasti tuleb litereerida ehk üles kirjutada (Vihalemm 2014 põhjal, autori täiendatud):

• vaatluse toimumise koht (aadress, ruum ja selle kirjeldus),
• aeg (vaatluse ja tegevuse toimumise aeg, sh algus ja lõpp, osategevuste aeg, iga vaadeldava isiku olulised tunnused (sotsiaaldemograafilised, ametialased vm, välimuse jooned vm)
• vaatluse seisukohalt huvipakkuvad tegevused, sh sageli on vajalik nende alguse ja lõpu aeg,
• objektid, nt vaadeldavad fotod, dokumendid, liikumisskeemid, esemed vm,
• tegevuse sisu, nt koosoleku päevakord, ettepanekud, põhjendused, otsused – sõna sõnalt, kui mingil põhjusel ei või piirduda lühikese sisukokkuvõttega.

Vajadusel, st sõltuvalt vaatluse eesmärgist, tuleb litereerida vaadeldavate käitumise jooned, sh kõnevoorud, vahelesegamine, pausid, liikumise skeemid jms. Litereeritud 6 andmeid nimetatakse mõnikord vaatlusprotokolliks. Vaatlusprotokoll peab sisaldama andmeid vaatleja kohta: ees- ja perekonnanimi ja kontaktandmed. Hiljem lisanduvad andmed andmekogu asukoha kohta kas andmebaasis, arhiivis vm kogus, andmetele juurdepääsu tingimused jms.

Vaatlustulemuste ja -järelduste üks levinumaid esitamise viise on tunnuste kirjeldus. Kirjeldus peab olema võimalikult objektiivne, detailne ja süstemaatiline (Vihalemm 2014). Kirja tuleb panna vaid nähtut, andmata sellele hinnanguid.

Näiteks teenindaja välimust kirjeldades tuleb märkida, et ta põll on kortsus ja sellel on vähemalt kaks umbes 3 cm läbimõõduga tumedat ovaalset plekki. Ei tohiks kirjutada, et ”välimus on lohakas”, ”põll on pesemata ja triikimata”.

Tuleb märkida, et olukordades, kus ei ole täpselt teada, mida vaatlusel fikseerida tuleb ehk mittesüstemaatilise vaatluse korral (Laherand 2008; 225), kujuneb see eriti töömahukaks, sest kajastada tuleb kogu protsessi ning seda üsna pika aja vältel, seega algandmete hulk tuleb väga mahukas. Lühikesi vaatlusi võib kasutada vaid teoreetiliselt hästi läbitöötatud valdkondades. Kui andmed on kogutud, siis tekib suure tõenäosusega ka vajadus täiendada andmete kodeerimise vm töötlemise metoodikat, et terad sõkaldest eraldada suuta ehk kõige väärtuslikum info kätte saada. Kui planeerida ainulaadset vaatlust, mille kohta kirjanduses pole toetust leida, soovitaks viia läbi pilootvaatlus, mis hõlmaks ka saadud andmete töötlemist ja analüüsi.

Peab arvestama võimalusega, et vaatluse läbiviimine ja andmete töötlemine võib kavandatust ajamahukamaks. Ent õnnestumise puhul kaalub tulemus kõik läbielatud raskused üles.

 

TEST ENESEKONTROLLIKS

 

LISALUGEMISEKS

How and When to Collect Observational Data (2018) Academy Resources. Socialcops

Vihalemm, T. (2014) Vaatlus. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia andmebaas. Tartu: TÜ

 

NÄITEID ÜLIÕPILASTÖÖDEST

 

Ahadov, A. (2017) Kliendirahulolu teenindusega AS Telia Eesti esindustes võrreldes konkureerivate ettevõtetega. Lõputöö. Narva: TÜ Narva kolledž

Laaneots, K. (2018) Lasteaialaste käitumise küsimustiku (PKBS-2) valideerimine kolme Eesti lasteaia näitel. Uurimistöö. Tartu: TÜ

Tiks, M. (2014) Dokumentide avalikustamine Võru maakonna kohalikes omavalitsustes. Lõputöö. Tartu: TÜ

 

 

Viidatud allikad

• Ahadov, A. (2017) Kliendirahulolu teenindusega AS Telia Eesti esindustes võrreldes konkureerivate ettevõtetega. Narva: TÜ Narva kolledž http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/57835/ahadov_artur.pdf?sequence=1&isAllo wed=y (viimati vaadatud 12.08.2018)
• Hirsjärvi, S. jt (2005) Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina
• Benner, P. (1984) From Novice to Expert: Excellence and Power in Clinical Nursing Practice. Menlo Park, Calif.: Addison-Wesley
• Jarvis, P. (2004) Praktik-uurija. Praktikast teooriani. Tõlk. Eha Korkus, Erle Nõmm. Eesti Vabaharidusliit: Tallinn kaudu
• Bourdieu, P. (1988) The Logic of Practice. Cambridge: Polity Press, Jarvis, P. (2004) Praktik-uurija. Praktikast teooriani. Tõlk. Eha Korkus, Erle Nõmm. Eesti Vabaharidusliit: Tallinn kaudu
• Flick (2006) An introduction to qualitative research. London: Sage., Laherand (2008) Kvalitatiivne uurimisviis. Teine trükk. Sulesepp: Tallinn kaudu 
• Jarvis, P. (2004) Praktik-uurija. Praktikast teooriani. Tõlk. Eha Korkus, Erle Nõmm. Eesti Vabaharidusliit: Tallinn 
• Laherand, M.-L. (2008) Kvalitatiivne uurimisviis. Teine trükk. Sulesepp: Tallinn
• Patton, M. (2002). Qualitative Evaluation and Research Methods. California, Thousand Oaks: Sage
• Vihalemm, T. (2014) Vaatlus. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas kaudu. Vihalemm, T. (2014) Vaatlus. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. http://samm.ut.ee/vaatlus (viimati vaadatud 20.01.2019)