Ettevalmistuse protsess

 

Autor: Jelena Rootamm-Valter

Kvalitatiivse uuringu ettevalmistamine hõlmab üldjuhul uurimisprobleemi ja uurimuse eesmärgi ning uurimisküsimuste püstitamist ning – mitmete metodoloogide arvates (Hirsjärvi et al 2005: 136-137) – ka uuritava mudeli koostamist või uurimiskontseptsiooni loomist (Jürine jt 2014).

Uurimuse ettevalmistamist käsitletakse mõnikord ka uurimisstrateegia loomisena (Lagerspetz 2017: 78). Uurimust ette valmistama asudes on uurija juba tegelikult läbinud kaks olulist uurimisprotsessi etappi: ta on valinud uuringu teema ning teinud otsuse uurimisparadigma kohta (Virkus 2010). See tähendab, et uurimisviis – kvalitatiivne või kvantitatiivne – on juba valitud, kuigi uurija ei pruugi seda iga kord isegi teadvustada (Hirsjärvi jt 2005: 114). Nüüd asub uurija määratlema probleemi, püstitama eesmärki, seadma uurimisküsimusi, konstrueerima või valima uuritava mudelit. Seejuures on tarvis selgusele jõuda veel mõnes tähtsas metodoloogilises küsimuses.

Üks neist küsimustest on hüpoteeside püstitamise vajaduses kohta kvalitatiivses uuringus. Üldjuhul vastatakse sellele küsimusele nii: kui tegemist on kirjeldava ehk deskriptiivse uuringuga, kus eesmärgiks on seni uurimata nähtuse või protsessi esmane tundmaõppimine, siis võib piirduda uurimisküsimustega ning hüpoteese püstitada pole vaja. Uuritava emasel tundmaõppimisel kvalitatiivses uurimuses on aga hüpoteeside püstitamine raske ning võib-olla isegi vastutustundetu. Hüpoteesid on, jällegi üldjuhul, tarvis püstitada seletavas ehk eksplaneerivas uurimuses. Seletav uurimus toetub juba olemasolevatele teadmistele uuritavast ning teeb hüpoteeside püstitamise seega võimalikuks. Ka prognoosiva uuringu puhul ei ole hüpoteeside püstitamine vajalik.

Näiteid

– 2018. aastal läbi viidud Eesti esimene liitgümnaasiumide õpilaste hakkamasaamise strateegiad käsitlev uuring (Kuidas… 2018: 3-4). Õpilaste hakkamasaamise strateegiaid mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas sellises koolis nagu liitgümnaasium pole varem uuritud Eestis ega ka teistes riikides. Seepärast ei saanud püstitada hüpoteese selle kohta, milliseid hakkamasaamise strateegiaid õpilased kasutavad. Uurimus oli deskriptiivne. Uurimuse tulemusena saada teada, et õpilased kasutavad valdavalt hakkamasaamise aktiivset strateegiat.

– Esimene piiriülese turismi uuring Ida-Virumaal viidi läbi 2014. aasta lõpus ja 2015. aasta aluses (Venemaa… 2015). Puudusid teadmised selle kohta, mida just piiriülene Venemaa turist Ida-Virumaad külastades teeb: milline on ta tarbimise struktuur. Esimese deskriptiivse uuringu tulemusena tarbimisstruktuur selgus. 2017. aastal viidi läbi kordusuuring (Grebaškova 2018). Kordusuuringus püstitati hüpoteesid ostukäitumise võimalike muutuste kohta arvestades rubla kursi pidevat langust ja Venemaa elanike reaalsissetulekute kasvu olulist aeglustumist (Russia Real… 2018). Kordusuuringus sai juba püstitada hüpoteese. Püstitati näiteks hüpotees, et Eestit külastavate Venemaa turistide elatustase kolme aastaga langes: Venemaa turistid jäävad küll huvi tundma samade kaubagruppide vastu, ent 2 ostavad odavamaid kaupu, ühe turisti poolt kulutatav summa väheneb. Osaliselt leidis hüpotees tõestust: toimus elatustaseme suhteline, mitte absoluutne langus. Sellest annab tunnistust, et osteti samade kaubagruppide kaupu, mida varemgi, ent odavamaid kaupu ostma ei hakatud. Ühe isiku poolt kulutatav summa jäi samaks.

– Uurides Ida-Virumaa noorte tööturule sisenemist soodustavaid tegureid (Dominia 2014) püstitas autor hüpoteesi, et nendeks teguriteks on hea eesti keele oskus (B1 või B2 tase), suhteliselt hea üldhariduse (keskhariduse) ning kutsehariduse olemasolu. Hüpoteesid põhinesid noorte tööturule sisenemise takistuste varasematel kvantitatiivsetel uuringutel. Ent viidatud uurimuse autor valis kvalitatiivse uurimisviisi, kogudes andmeid poolstruktureeritud intervjuude abil. Selles uurimused ei leidnud hüpotees kinnitust. Selgus, et tööturule sisenemist soodustab kõige enam mitmekesise suhtlusvõrgustiku olemasolu, mille kõrval eesti keele halb oskus ning puudulik haridus enam olulist osa ei etenda.

Lõpuks tuleb rõhutada, et nagu kogu kvalitatiivse uurimuse protsess, nii ka iga ettevalmistamise etapp kujutab endast omavahel seotud tegevuste seostatud jada. See tähendab, et kõik ettevalmistuse juurde kuuluvad tegevused tuleb täita üks teile järel. Näiteks uuritava mudelit ei saa koostada enne uurimisküsimuste sõnastamist, uurimisküsimusi ei saa seada enne eesmärgi püstitamist, eesmärk peab tulenema selgelt määratletud probleemist. See kõik peab olema omakorda hõlmatud uurimuse teemaga. See lähenemine kehtib nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse uuringustrateegia puhul. Ent kvalitatiivse uurimuse strateegial on võrreldes kvantitatiivsega oluline eripära.

Nimelt kvalitatiivses uuringus sõltuvad probleemi sõnastus, eesmärgi püstitus ja uurimisküsimused väga olulisel määral uuritava materjali ehk andmete sisust. Tulenevalt sellest, mis uuringu käigus sisuliselt selgub, tekib vajadus probleemi täpsustada, eesmärki sellega vastavusse seada, uurimisküsimusi muuta. Vastavalt peab täiendama ka uuritava mudelit või kontseptsiooni. Kvalitatiivses uuringus tuleb andmete sisust tulenevaid muudatusi ette üsna sageli. Uurijal tuleb pidevalt nö algusesse tagasi pöörduda, et uurimisstrateegiat täpsustada (Hirsjärvi et al 2005: 116-117). Kui see tegemata jätta, siis võib juhtuda, et analüüs kaotab fookuse ning, väga lihtsalt öeldes, ei tule uuring välja. Kvalitatiivse uuringustrateegia pidev täiendamine tagab, et uuringu tulemus annab vastused uurimisküsimustele, seeläbi saab täidetud ka uuringu eesmärk ning pakutud lahendus uurimisprobleemile.

Ääremärkusena tuleb mainida, et mõnikord nimetatakse uurimisstrateegiaks ekslikult uurija töö- ehk ajakava. Töökava kajastab uurimise jaoks vajalikke tegevusi. Need on: töö teoreetilise ja metodoloogilise kirjandusega, tutvumine teemavaldkonnas läbi viidud uuringutega, teoreetilise ülevaate või analüüsi koostamine, uurimuse metodoloogia väljatöötamine ja kirjapanek, andmete kogumine, nende töötlemine, analüüs, järelduste ja ettepanekute väljatöötamine, uurimiskäigu ja arutelu kirjapanek, töö lõplik vormistamine jms. Töökava on uurimuse ettevalmistamise protsessi üks väljundeid.

 

TEST ENESEKONTROLLIKS

 

LISALUGEMISEKS

Steps in Research Design (2018) Universal Teacher

 

Viidatud allikad

Hirjsärvi, S., Remes, P. et al (2005) Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina Jürine, A. jt (2014) Akadeemiliste tekstide kirjutamine. Tartu: TÜ https://www.maailmakeeled.ut.ee/sites/default/files/fl/avok_socialia_final.pdf (viimati vaadatud 26.07.2018)
Lagerspetz, M. (2017) Ühiskonna uurimise meetodid. Tallinn: TLÜ: 78-81
Virkus, S. (2010) Infokäitumise, info hankimise ja otsingu ning infopädevuse uurimise meetodid. Õpiobjekt. Tallinn: TLÜ http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info%20hankimise% 20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise%20meetodid/index.html (viimati vaadatud 15.07.2018)

Näidete koostamisel kasutatud allikad

Domnina, N. (2014) Ida-Virumaa noorte tööle rakendumine ja töötukassa meetmed selle toetamiseks. Lõputöö. Natva: TÜ Narva kolledž http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/62056/domnina_natalja_loputoo.Pdf?sequenc e=1&isAllowed=y (vvimati vaadatud 8.10.2018)
Grebeškova, T. (2018) Venemaa piiriülene ostuturism Narva linna näitel. Diplomitöö. Narva: TÜ Narva kolledž
Kuidas õppida koos? Liitgümnaasiumide õpilaste väärtushinnangud, hoiakud ja hakkamasaamise strateegiad mitmekeelses ja mitmekultuurilises koolis (2018). Narva: TÜ Narva kolledž https://www.narva.ut.ee/sites/default/files/nc/liitgumnaasiumite_uuring_2018.pdf (viimati vaadatud 8.10.2018)
Venemaa turist Ida-Virumaal: „Mida ta siin tegelikult teeb?“ (2015) Narva: TÜ Narva kolledž https://www.narva.ut.ee/sites/default/files/nc/idavirumaa_turismiuuringu_aruande_tekst_ 9.03.2015_prim.pdf (viimati vaadatud 8.10.2018)
Ruusia Real Wage Growth (2018) Trading Economics htpps:/tradingeconomics.com/russia/wage-growth (viimati vaadatud 8.10.2018)