Transkribeerimine

 

Autor: Merle Linno

Kvalitatiivses andmeanalüüsis kasutatakse transkribeerimist heli- ja videosalvestiste tekstiliseks muutmiseks, mis võimaldab kogutud audio- ja videoandmeid analüüsida tekstianalüüsi meetoditega. Transkribeerimist võib vaadata kui lihtsat abivahendit, ent narratiivide uurija Catherine Kohler Riessman (2008) on öelnud, et andmete analüüs algab transkribeerimisega – siis teeb uurija otsuse, millise põhjalikkusega ta helisalvestise tekstiliseks muudab, milliseid andmed on vajalikud, millised ei ole uurimuse seisukohast olulised jne.

Transkribeerimiseks võib kasutada automaatset transkribeerimist, Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika- ja kõnetehnoloogia laboris väljatöötatud TEHNOLOOGIAT (täpsemalt saab lugeda Alumäe, Tilk, Assadullah 2018). Selle konkreetse tehnoloogia kasutamisel tuleb arvestada, et helisalvestis peab olema kvaliteetne, et saada head transkriptsiooni. Sageli tuleb automaatselt transkribeeritud tekst käsitsi ümber kirjutada ja ebatäpsused parandada.

Kui helisalvestist transkribeeritakse käsitsi, siis alustuseks tuleb kirja panna üldised andmed intervjuu kohta: millal intervjuu toimus, kaua kestis, kes osalesid, osalejate esitamine tekstis (pseudonüümid, koodid), kui vaja, siis ka taustaandmed osalejate kohta. Seejärel saab alustada transkribeerimisega.Kirjanduses eristatakse kolme erinevat transkribeerimise strateegiat. Neist esimene on indekseeriv transkribeerimine (Gibson, Brown 2009). Sellisel juhul pannakse kirja intervjuus räägitu lühikokkuvõte koos ajamärkega*, millisel intervjuu hetkel sellel teemal räägiti:

 

3min 34 sek	Int 1 räägib, et Moodle ei ole talle kunagi mugav kasutada tundunud
4min 2 sek	Int 2 räägib, kuidas e-õpe on tema meelest mõjutanud üliõpilaste edasijõudmist ja teinud õppimise mugavamaks, toob näiteid
8min	Mõlemad osalejad nõustuvad, et teatud tingimustel on e-õpe ennast õigustanud ja kasutatav

 

Selliselt transkribeerides jäädakse andmete analüüsimisel sisust arusaamise tasandile, kõrvale jääb intervjuus osalejate täpse väljendusviisi analüüsimine, osalejate interaktsioonid, uurija mõju märkamine andmetele jmt. Sellise transkribeerimise eelis on väiksem ajakulu, miinuseks aga teatav pinnapealsus ning tsitaatide kasutamiseks analüüsi esitamisel tuleb uurijal helisalvestis uuesti üle kuulata.

Teine transkribeerimise strateegia on valikuline transkribeerimine. Sellisel juhul transkribeeritakse sõna-sõnalt kõik see, mis on seotud uurimisküsimustega. Kui intervjuus osaleja on rääkinud ka mingitel muudel teemadel, näiteks toonud sisse tema jaoks olulisi teemaarendusi, mille kohta intervjueerija ei ole osanud küsida, siis need osad jäetakse transkribeerimata. Olenevalt intervjuu kulgemisest, võib sellise transkribeerimise eelis olla samuti ajakokkuhoid, miinus aga see, et kõrvale võivad jääda mõned teemad.

Kolmas transkribeerimise strateegia on sõna-sõnaline transkribeerimine ja Gibson ja Brown (2009) eristavad selles fokuseerimata ja fokuseeritud transkribeerimist. Sõna-sõnalised transkribeerimisel kirjutatakse üles kõik, mida osalejad räägivad, jätmata midagi välja. Fokuseerimata transkribeerimise iseärasus on, et transkriptsiooni ei lisata transkriptsioonimärke, mis näitavad intervjuu interaktsiooni, nüansse jutus või tegevuses, üksteisest üle ja vahele rääkimist jne. Kasutatakse nö tavalisi kirjavahemärke, eristamaks mõtete ja lausete lõppu. Fokuseeritud transkribeerimisel püütakse kirja panna lisaks sellele, mida öeldi ka see, kuidas öeldi. Kui täpne ja detailne peab olema transkriptsioon, oleneb kasutatavast analüüsimeetodist, nii näiteks nõuab vestlusanalüüsi tegemine väga detailset fokuseeritud transkriptsiooni samal ajal kui näiteks temaatilise sisuanalüüsi jaoks ei ole see nii oluline.

Eestikeelsed transkriptsioonimärgid on toodud tabelis 1. Tasub vaadata ka sellelt LINGILT. Oluline on, et uurija märgiks üles, milliseid transkriptsioonemärke kasutab ja kasutaks samu märke kõigi intervjuude transkribeerimisel. 

 

Tabel 1. Eestikeelsed transkriptsioonimärgid (Ingerpuu-Rümmel 2014 viidates Hennoste, Rääbis, Laanesoo 2013)

. langev intonatsioon, lausungi lõpp ? tõusev intonatsioon , poollangev intonatsioon (.) mikropaus: 0.2 sekundit või lühem (0.8) mõõdetud paus sekundites ` graavis, rõhutatud sõna – sõna poolelijäämine : hääliku venitamine .hh häälekas sissehingamine .abak sissehingatult hääldatud sõna = otsarääkimine >…< kiirendatud lõik <…> aeglustatud lõik [ pealerääkimise algus ] pealerääkimise lõpp {või} halvasti kuuldav lõik {—} transkribeerimatu lõik (( )) transkribeerija kommentaar // vooruvahetus ühes reas esitatud näidetes -> analüüsitav üksus näites   Rahvusvaheliselt on tuntud ka Gail Jeffersoni (2004) põhjalik nimekiri transkriptsioonimärkidest, millega saab tutvuda aadressil http://www.liso.ucsb.edu/liso_archives/Jefferson/Transcript.pdf. Uurijad modifitseerivad mõnikord Jeffersoni märgisüsteemi ja võtavad kasutusele teisi märke, kui selleks on vajadus.

 

Kvalitatiivset uurimust planeerides tasub meeles pidada ka seda, et transkribeerimine on kõige ajamahukam osa uurimistööst. Mõned kvalitatiivse andmeanalüüsi programmid (nt MAXQDA) pakuvad võimalust transkribeerida oma helisalvesti selles programmis, tehes transkribeerimise tehniliselt lihtsamaks. Selle kohta saab täpsemalt lugeda MAXQDA kodulehelt.

 

* Ajaindeks on kõige käepärasem helisalvestiste transkribeerimisel. Kui aga transkribeeritakse nt fotosid, siis võivad osutuda mõned teised indeksid mõistlikumaks (nt koordinaatteljed vm).

 

Viidatud allikad

• Alumäe, Tanel; Tilk, Ottokar; Asadullah (2018). Advanced Rich Transcription System for Estonian Speech” Baltic HLT http://ebooks.iospress.nl/volumearticle/50297
• Gibson, William; Brown, Andrew (2009). Working with qualitative data. . Los Angeles, New Dehli, London, Singapore, Washington DC Sage Publication
• Ingerpuu-Rümmel, Eva (2014). Vestlusanalüüs. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. http://samm.ut.ee/vestlusanalyys
• Riessman, Catherine Kohler (2008). Narrative Methods for the Human Sciences. Los Angeles, New Dehli, London, Singapore Sage Publication