Teemavalik

 

Autor: Judit Strömpl

Uurimuse esimesel – ettevalmistusetapil peame vastama neljale olulisele küsimusele, millest võib sõltuda terve uurimuse edukus. Esiteks mida soovime uurida? See küsimus tegelebki valitud teemaga ning vastuseks küsimusele peame uurimisteemat sõnastama. Teiseks, miks teema uurimist vajab? Vastusena sellele küsimusele sõnastame uurimisprobleemi. Kolmandaks kuhu oma uurimusele tahame jõuda, missugust tulemust saavutada? Siin määratleme uurimuse eesmärgi ning neljas küsimus: kuidas eesmärgi saavutada? Vastates sellele küsimusele, toimub uurimismeetodite valik ja valiku põhjendame. Need küsimused on omavahel tihedalt seotud ning uurimuse planeerimisel, vastuste andmisel küsimustele liigume ühelt teise juurde ning korrigeerime eelnevaid vastuseid. Nii et selles protsessis teema sõnastamine on veel suhteliselt vaba, s.t võib muutuda vastavalt sellele, kuidas toimub terve uuringu kavandamine.   

Teemavalik ei ole kerge ülesanne ja kõik, kes pidid kunagi oma uurimuse jaoks head teemat valima võivad sellega nõustuda. Mida selgemalt on teema sõnastatud, seda kergem on edasi liikuda. Teema peab olema selge, sisaldama tulevase töö sisu ning vastama nõuetele, mis on oluline kvalitatiivse uurimismeetodite jaoks.

Teemavalik koosneb vähemalt kahest osast: üks on sotsiaalse valdkonna leidmine, „mille kohta on võimalik empiirilisi materjale koguda“ (Lagerspetz 2017, 78) ja teine selle teema sobivus kvalitatiivse metoodika kasutamiseks.

Tuleb olla realist ja hinnata oma võimed ja juurdepääsu võimalusi materjalidele. On põnevad teemad, mis on piiratud teatud raskustega, nt valdkonnad, mis on seotud suletud institutsioonidega – sõjavägi, kinnipidamisasutused, kloostrid, erihooldekodud, varjupaigad jne. Raskused on seotud mitte ainult sellega, et tuleb vaeva nägema selleks, et saada luba siseneda ja andmeid koguda nendes asutustes, raskused on ka eetilist laadi. Kui osalejad on inimesed, kes elavad suletud asutustes, siis nende äratundmist, eriti kvalitatiivse analüüsi puhul, kus inimesed räägivad isiklike lugusid, on raske vältida. Tundlike teemade puhul, mis on seotud inimeste mingisuguse iseärasusega, nt mõni haigus või puue või spetsiifiline olukord – kõik see võib raskendada juurdepääsu materjalidele, aga ka nende kasutamist ja tulemuste esitamist.

Teine probleemide ring võib olla seotud teemavaliku puhul see, et teema on küll oluline ja ligipääs materjalidele on ka olemas, kuid teema uurimiseks ei sobi kvalitatiivne uurimisviis. Sellise probleemi vältimiseks peab olema uurija teadlik oma paradigmaatilisest valikust ehk sellest, mis teda uurimuse läbiviimisel eelkõige huvitab. Kui uurija huvi on suunatud sotsiaalsete tähenduste mõistmisele, teatud sihtgrupi kogemustele, sihtgrupi tõlgendustele teatud nähtuste kohta, siis sobivad need teemad hästi kvalitatiivse uurimisviisiga. Nt kui meid huvitab, kuidas diabeedi põevad noored elavad oma igapäevaelu, kuidas nad tulevad toime haigusega seotud ebamugavustega, siis selleks sobib kvalitatiivne uurimisviis hästi. Aga kui meid huvitab sama teema laiemalt, nt kui levinud on diabeet noorte hulgas, kuidas diabeedi levikut mõjutab tarbimiskultuur, kuidas mõjutab tervislik eluviis ja kaasaegsed ravimeetodid diabeedi põdevate inimeste elukvaliteedi, siis nende teemade uurimiseks sobivad kvantitatiivsed meetodid paremini.

Teemavalik ja täpne sõnastamine on oluline algusest peale, kuid see ei tähenda, et uurimuse käigus, eriti kui tegemist on sellise paindliku metodoloogiaga nagu kvalitatiivne uurimisviis, poleks võimalik seda täpsustada, kitsendada või laiendada. Seejuures aga peame jääma siiski algusest valitud paradigmaatilisse raamistikku. 

Mõned näited eelnevatel õppeaastatel üliõpilaste poolt läbiviidud miniuuringute teemadest aines „Kvalitatiivne uurimisviis“

• „Vabatahtlikuks olemise tähendus ja kogemus Tartu Laste Turvakodu vabatahtlike seisukohast.“
• „Ühiskonnateaduste instituudi bakalaureuseõppe tudengite tõlgendused üliõpilaste alkoholitarbimisest“
• „Sülearvutite kasutamine auditoorses töös kaasüliõpilaste hinnangul“
• „Esimese ja teise aasta üliõpilaste erialavalikuga seotud kogemused“
• „Interneti roll üliõpilaste elus. Teise aasta semiootikatudengite vaade“
• „TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala üliõpilaste meedia tarbimine“

 

Viidatud allikad

Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus. Gigantum Humeris. Tallinn, TLÜ Kirjastus.