Uurimuse eesmärkide püstitamine

 

Autor: Jelena Rootamm-Valter

Uurimuse eesmärk on anda inimkonnale teada midagi niisugust, mida tal varem ei olnud teada.

Uurimuse eesmärk tuleneb teaduslikust või mõnikord ka praktilisest probleemist, mis vajab lahendamist (vt eelmist allteemat). Eesmärgi püstitamisel on kasulik meelde tuletada teaduse funktsioone. Need on kirjeldamine ehk deskribeerimine, seletamine ehk eksplaneerimine ning ennustamine ehk prognoosimine (Aarma 2008: 19). Uurimuse eesmärk saab seega olla uuritavat kirjeldav, seletav või selle arengut ennustav. Järgnev lähenemine uurimiseesmärgi püstitamise mõistmisele põhineb August Aarma käitlusel (op. cit.: 19-23).

Deskriptiivse uurimuse eesmärk

Deskribeerimine seisneb objekti omaduste väljaselgitamises ning sellise pildi loomises objektist, mis võimaldab selle eristamist teistest nähtustest või protsessidest. Sellises uurimuses on esmalt aktuaalne mõistete range piiritlemine. Rangelt piiritletud on niisugune mõiste, mis annab võimaluse a) eristada nähtust või protsessi kõigist teistest ning b) näitab selle mõiste kohta muude mõistete seas ning c) seostada seda mõistet teiste mõistetega, näidata tema kohta nähtuste või protsesside süsteemis.

Kui uurimisprobleemiks on millegi ebaselgus, siis eesmärgiks seatakse näiteks mõistete (süsteemi) kujundamise nähtuse või protsessi mõistmiseks. Nii et uurimuse eesmärgiks võikski olla mõistete süsteemi loomine uuritava nähtuse mõistmiseks. Nähtust või protsessi aitab paremini mõista ka mõistete või terminite tähenduste klassifitseerimine (taksonoomia) ja võrdlemine. Sel juhul võikski uurimuse eesmärgiks olla uuritavale lähenemise erinevate võimaluste esiletoomine. Mõlemal juhul on tegemist teoreetilise kvalitatiivse uurimusega.

Aruteludes üliõpilastega kerkib sageli esile küsimus: mille poolest sõna tähendus erineb mõiste määratlusest? Sõna tähendus aitab nähtuse või protsessi tavaelus ära tunda, mõiste määratlus aga võimaldab tuvastada nähtuse või protsessi olulisi omadusi, seda kujundavaid tegureid, seega avastada nähtuse või protsessi kasutamise või mõjutamise võimalusi.

Näiteks sõna „mets“ tähendab EKSS kohaselt maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades.

Metsa võib aga määratleda näiteks ökoloogilise süsteemina: metsa ökosüsteem kireldab taimedem loomadem mikroobide ja kõigi teiste organismide koosluse toimimist neid ümbritsevas keskkonnas, sh keemilisi ja füüsilisi protsesse … Metsa ökosüsteemi hõlmatud organismide ellujäämine sõltub üks teisest ning neid võib liigitada nende ökoloogilise rolli järgi tootjateks, tarbijateks ja lagundajateks*. (Sen 2018) Samuti võib metsa määratleda kui biomi, sümbolit, kapitali ning mitmel muul viisil – sõltuvalt sellest, milline uurimisprobleem seda nähtust käsitlema ajendas. Erinevus sõna tähendusest seisneb selles, et määratlus võimaldab käsitleda uuritavat kui süsteemselt, avab selle olemust seoses teiste nähtuste ja protsessidega, näitab uuritavat seda mõjutava keskkonna osana. Sõna tähendus selliseid seoseid luua ei võimalda.

Sõna ja mõiste ”mets” pole juhuslikult mõiste näitena valitud. Metsa kui elukeskkonna osa mõju Eesti ühiskonnaelule on uuritud alle suhtleiselt vähe. Seni on Eestis ning ka teistes riikides tähelepanu keskmes olnud pigem metsa roll majanduses, metsa kui kujundit on uuringnud küll kirjandusteadlased. Vaid viimastel aastatel Eesti metsa teema on omandanud laiema ühsikondliku mõõtme. Metsa kui nähtuse sotsiaalseid aspekte oleks erakordselt huvitav uurida, esilagu just deskriptiivsel tasandil.

Jagan August Aarmaga arvamust, et uurimuses tuleb olla väga tähelepanelik oskussõnade ehk terminite kasutamisel. Väga oluline on kasutada ühetähenduslikke sõnu, mis on töös mõisetena määratletud või mille kindel tähendus on üldtuntud.

Kvantitatiivses uuringus on oskussõnade kasutamise suhteliselt lihtne. Näiteks SKP ehk sisemajanduse koguprodukt on ülduntud termin ning laiemas mõttes on selle tähendus kindlalt teada ning seda arvutatakse kokku lpeitud viisil, et näitajad oleksid riikidevaheliselt võrreldavad. Kuigi korrelatsiooni võib arvutada mitmel erineval meetodil, meetodi nimetamine annab piisavalt selgelt mõista, millega on tegemist. Kvalitatiivses uuringus pole oskussõnade kasutamine nii ranglet piiritletud ning neid tuleb sageli endal uuringu käigus juurde luua.

Võtame kvalitatiivse uuringu näite. Kuidas nimetada uuringus Eesti gümnaasiumi, kuhu tulevad koos ühes klassis õppima nii täielikult eesti õppekeelega kui ka vene (täpsemalt osalise eesti õppekeelega) põhikooli lõpetajad? Tavakeeles kasutatakse sellise kooli nimetamiseks mõnikord ka tegminit ”ühisgümnaasium”. Ent uuringus kasutusele võetuna oleks see viinud lugejat (ning võib-olla ka uurijaid endid) segadusse, sest Eestis on kümneid gümnaasiume, mille nimetuses sõna ”ühisgümnaasium” esineb, ent kus kooli õpilastega komplekteerimine toimub hoopis teistmoodi. Segaduse vältimiseks võeti uuringu kasutusele uus termin ”liitgümnaasium” (Rootamm-Valter jt 2018: 3).

Deskriptiivset rakendusuuringut võib nimetada ka kaardistavaks (Hirjsjärvi et al.: 129- 130). Kaardistava uuringu eesmärgiks on otsida uusi vaatenurki, leida seeläbi uusi nähtusi, luua hüpoteese.

Kui uuritav objekt on mõistete tasandil juba kirjeldatud, siis selle edasiseks tundmaõppimiseks võib seada eesmärgiks mõistete sarnasute ja erinevuste väljaselgitamise, et näiteks kujundada mõsitete terviklik süsteem, leida või kujundada oma rakendusuuringu jaoks vajalikud mõsisted.

Nii mõistete defineerimist kui ka võrdlemist läheb vaja praktliselt igas uurimistöös. Tüüpilise näite mõsitete võrdlemisest ja sellele järgnevast süstematiseetimisest, mis oli vajalik pereturismi kui nähtuse paremaks mõistmieks rakendusuuringu läbiviimiseks, leiab näiteks Kristina Ernitsa (2018) lõputööst.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et deskribeeriva ehk kirjeldava eesmärgiga uurimus ongi enamasti kvalitatiivse lähenemise pärusmaa. Just kvalitatiivne uurimisviis on eelkõige sotsiaalse nähtuse või protsessi esmaavastamise juures asendamatu.

 

Eksplaneeriva uurimuse eesmärk

Seletamine ehk eksplaneerimine seisneb Aarma järgi (op. cit.: 21) põhjuslike seoste ahelate avamises. Sotisaaluuringutes pole siiski osteste põhjuslike seoste tuvastamine iga kord üheselt võimalik. Seades uurimusele seletavat ehk eksplaneerivat eesmärki soovitakse tavaliselt selgitada välja, millised tegurid sotsiaalsete protsesside arengut ühes või teises suunas mõjutavad, nähtuse esilekerkimist põhjustavad. Sageli pakuvad huvi ka asjaolud, mille koosmõju tingib ühe või teise nähtuse ilmnemise. Kvalitatiivses uuringus seatakse seletav eesmärk sageli juhtumiuuringule, mis käsitleb konkreetst situatsiooni. Juhtumit uurides saab hõlmata nii uuritava kujundanud välis- kui ka sisetegureid, segitada välja nende koosmõjul toimunu, üksikute tegurite rolli protsessis. Näiteks:  

• Uurimuse eesmärgiks on välja selgitada, kuidas poeetilise keele (ehk luuletuste õppimine) mõjutab laste maailmapildi kujunemist (sõnavara suurenemise kaudu).
• Uurimuse eesmärgiks on teada saada, kuidas mõjutavad õpilaste kohanemist mitmekultuurilises keskkonnas nende elukeskkonna sotsiaalgeograafilised omadused.

Üsna pikka aega suhtiti kvalitatiivsele uuringu seletavasse võimesse väga skeptiliselt. Ent viimastel aastakümnetel on kogunenud üha enam tõendusi selle kohta, et just sotsiaalteadustes on kvalitatiivse uuringu eksplaneeriv võime varem arvatust märksa suurem.

Näiteks uurides töötukassa kodulehe teenuste kasutamist fookusintervjuu meetodil tuli uurija samasugustele tulemustele, milleni jõudis töötukassa poolt läbi viidud kvantitatiivne uuring (Horn: 43). Ent kvalitatiivne uuring andis kvantitatiivsest põhjalikuma tulemuse, aidates näiteks tuvastada, milles konkreetselt töötukassa e-teenused ei vastanud uuringu läbiviimise ajal kehtestatud e-teenuste osutamise reeglitele ID-kaardi kasutamise osas ning teha konkreetse ettepaneku nende e-teenuste täiustamiseks jt (op. cit.: 44).

Enamgi veel. Näiteks juba laialt tunnustatud hoiaku-käitumise MODE mudeli (vt nt Fazio, Olson 2014) kohaselt on hoiakud, eriti aga tugevad ja kinnistunud hoiakud, funktsionaalsed: nad juhivad inimest selle poole, mis on tema arusaamist mööda positiivne, ja kõrvale sellest, mida ta negatiivseks peab. See laiendab oluiselt kvalitatiivse materjali kasutamise võimalusi analüüsi läbiviimiseks, lubades tuvastada tegevuse põhjendusi vahetult inimeste endi seletustes. Nii et seletava eesmärgi seadmine kvalitatiivsele uuringule on tänapäeval enam kui kohane ning võib tuua positiivselt üllatavate tulemusteni.

Kokkuvõtteks tuleb veel kord rõhutada, et kvalitatiivsele uurimusele võib seada seletava eesmärgi vaid juhul, kui uuritav ja selle ilmnemise tingimused on eelnevalt juba piisavalt kirjeldatud ehk teadmine selle olemuse kohta on juba olemas.

 

Prognoosiva uurimuse eesmärk

Ennustamine ehk prognoosimine on minu arvates teaduse põnevaim funktsioon. See seisneb protsesside kulu ehk arengutendentside etteütlemises ning võimalike tulemuste põhjendatud ennustamises. Seades uuringule prognoosiva eesmärgi, vaatab uurija tulevikku. Prognoosivates kvalitatiivstes uuringutes kasutatakse sageli stsenaariumi meetodit. Näiteks: 

Ajaloost on teada nii nimetatud Rooma klubi liikmete – väljapaistvate teadlaste – poolt koostatud suures osas kvalitatiivsetel andmetel põhinevad maailma erinevate valdkondade arengu prognosid, mis on tänaseks täide läinud. Näiteks Mijailo Mesarovic’i ja Eduard Pesteli 1972. aastal avaldatud uuring ”Mankind on the Turning Point” tõendab vajadust nn orgaanilise ehk täies ulatuses koossõltuvuses oleva maailma mudeli rakendamist. 40 aastat hiljem on selles uuringus ennustatud inimkonna arenguks vajalikud arengusuunad väljendust leidnud näiteks Eesti liitumises mitmete rahvusvaheliste kokkulepetega (vt nt Executive summary… 2016), arengukavas ”Säästev Eesti 21” jt.

2010. aastal koostatud Eesti majanduse arengu stsenaariumid avaldas huljuti Arengufond (Stsenaariumid… 2018) Ka selles teadustöös kasutati kvalitatiivset lähenemist.

Seades uurimusele prospektiivseid ehk tulevikku suunatud vaatega ngueesmärke rõhutatakse tulevase arengu võimalikke suundi. Ühte liiki arengud ehk muutused on paratamatud, näiteks kliimamuutused, ning sotisaalsed uuringud keskenduvad siis elutingimuste muutuste prognoosimisele. Niisuguste uuringute hulka kuuluvad kaks ülalpool näiteks toodud teadustööd.

Teist liiki prognoosid sisaldavad soovitusi selle kohta, kuidas oleks otstarbekas tegustseda, kui atud muutused aset leiavad. Selliseid koostatakse sageli ettevõtluse ja juhtimisuuringutes.

Näiteks uurimuse eesmärgiks seatakse töötada välja Ida-Virumaa turismiettevõtete arengu- ja turundusprogramm juhuks, kui Venemaa turiste Eestisse ja sellesse piirkonda enam ei saabu.

Tuleb meeles pidada, et mitmed ettevõtluse- ja juhtimisuuringud, mille eesmärgiks on äriühingute tulevikuplaanide väljatöötamine, kuuluvad avaldamisele alles pärast seda, kui nendes sisalduv tundlik informatsioon aegub. Nii et kahjuks ei saa selle valdkonna uuringutest ühtegi konkreetset näidet tuua. Seda asjaolu tuleb silmas pidada ka üleiõpilastel, kes prognoosivaid uuringuid just selles valdkonnas tegema asuvad. Need tääd kuuluvad kinnisele kaitsmisele.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et üliõpilasuuringu prognoosiva eesmärgi seadmise eel, juba teema sõnastamise etapil, tuleks veenduda, et uurija saab ligipääsu uuringuks vajalikele usaldusväärsetele andmetele või suudab need koguda. Kui seda suudetaske, siis tulemus kaalub kindlasti andmete saamiseks tehtud pingutused üle.

Eesmärk seatud, jätkab uurija oma uurimuse ettevalmistust kas seades uurimisküsimused või püstitades uurimisülesanded.

 

* A forest ecosystem describes the community of plants, animals, microbes and all other organisms in interaction with the chemical and physical features of their environment: specifically, a terrestrial environment dominated by trees growing in a closed canopy – a forest, in other words. The organisms involved in a forest ecosystem definition are interdependent on one another for survival and can be broadly classified according to their ecological role as producers, consumers and decomposers. To describe forest ecosystem dynamics, we’ll use a well-known example of such an ecosystem as our model: the Amazon rainforest of South America. (Sen 2018)

 

Viidatud allikad

• EKSS = Eesti õigekeelsuse sõnaraamat.
• Ernits, K. (2018) Pereturismiteenuste arendamine Ida-Virumaa turismiettevõtete näitel. Narva: TÜ Narva kolledž https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/62469/ernits_kristina_loputoo.pdf?sequence=1&isAllowed=y (viimati vaadatud 7.12.2018).
• Executive Summary of the Estonian Review on Implementation of the Agenda 2030 (2016) Sustainable Development Goals. Knowledge Platvorm. UN. Abailable at https://sustainabledevelopment.un.org/memberstates/estonia. accessed December 7, 2018.
• Fazio, R.H,Olson, M.A. (2014) The MODE model: Attitude‐Behavior Processes as a Function of Motivation and Opportunity. – Dual-Process Theories of the Social Mind Ed. by Jeffrey W. Sherman, Bertram Gawronski, Yaacov Trope. New York: Guilford Press.
• Hirjsärvi, S., Remes, P. et al (2005) Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina
• Horn, S. (2013) Töötukassa teenuste sotsiaalse müügi tõhustamine kodulehe kaudu Narva linna näitel, Lõputöö. Narva: TÜ Narva kolledž http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/32515/Sofja_Horn.pdf?sequence=1&isAllowe d=y (viimati vaadatud 7.12.2018)
• Rootamm-Valter, J., Kallas, K. jt (2018) Kuidas õppida koos? Liitgümnaasiumide õpilaste väärtushinnangud, hoiakud ja hakkamasaamise strateegiad mitmekeelses ja mitmekultuurilises koolis. Narva: TÜ Narva kolledž https://www.narva.ut.ee/sites/default/files/nc/liitgumnaasiumite_uuring_2018.pdf (viimati vaadatud 7.12.2018)
• Sen, D. (2018) Information About a Forest Ecosystem. Sciencing.com https://www.google.ee/search?q=forest+as+an+ecosystem&rlz=1C1AOHY_etEE708EE7 08&oq=forest+as+an&aqs=chrome.2.69i57j0l5.4551j0j7&sourceid=chrome&ie=UTF-8 (viimati vaadatud 7.12.2018)
• Stsenaariumid 2018: Neli lugu Eesti majanduse võimalikust tulevikust (2012). Tallinn: Eesti Arengufond http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/stsenaariumid-2018-neli-lugueesti-majanduse-tulevikust.pdf (viimati vaadatud 7.12.2018)
• Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 (2005). Tallinn: Riigikantselei https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/contenteditors/Failid/saastev_eesti_21.pdf (viimati vaadatud 14.01.2019)