Kvalitatiivsed uurimismeetodid sotsiaalteadustes
Tulemuste suuline esitamine
Autor: Mari-Liis Tikerperi
Pea iga teadustöö juurde kuulub selle esitlemine. Üliõpilastööde kontekstis räägime tööde kaitsmisest ehk komisjoni ja kaasüliõpilaste ees oma tööst ülevaate andmisest. Kaitsmisprotseduur võib erinevates instituutides või õppekavadel pisut erineda, kuid üldjoontes on tavad sarnased. Reeglina järgneb üliõpilase kaitsekõnele retsensiooni ettelugemine või diskussioon retsensendiga ja vahel ka juhendaja arvamus tööst. Seejärel küsib küsimusi hindamiskomisjon ja lõpetuseks antakse üliõpilasele võimalus lõppsõnaks, kus tavapäraselt edastatakse ka tänusõnad juhendajale, abilistele, kuulajatele ja teistele töö valmimisel olulistele inimestele.
Klassikaline kaitsekõne ülesehitus
- Teema lühitutvustus sh lühike teoreetiline taust
- Uurimisprobleem ja sellest lähtuvad uurimisküsimused või hüpotees
- Valitud metoodika ja valim
- Olulisemad tulemused ja seosed teooriaga
- Olulisemad järeldused
Oluline meeles pidada
- Sina oled oma teema ekspert ja oma töö looja
- Kasuta lihtsat, kuid korrektset keelt; sh ole ettevaatlik oma teemas spetsiifiliste terminitega, mida kuulajad ei pruugi teada
- Püsi harjutatud ettekande piirides. Ka kõige parem idee võib kahjustada ajas püsimist või raskendada algselt plaanitud rajale tagasipöördumist. Looda, et saad oma briljantse mõtte välja käia küsimuste-vastuste osas.
- Emotsioonid aitavad väljendada olulisemat ja haarata kuulajat
- Küsimustele vastates jää viisakaks ja ära mine kaasa provokatiivsete küsimustega
Ettevalmistust ei saa alahinnata
- Ole teadlik ajalimiitidest ja pea neist kinni
- Harjuta oma ettekannet kõva häälega
- Veendu, et keskendud olulisemale
- Kontrolli, et slaidid oleks korrektsed, ülevaatlikud ja abistavad
- Kui tunned liigset esinemishirmu, leiad ehk järgnevatest lisamaterjalidest abistavaid mõtteid
LISALUGEMISEKS ja VAATAMISEKS
