Loovuurimismeetodid

 

Autor: Maria Murumaa-Mengel

Loovuurimismeetodid (ingl creative research methods) on kvalitatiivsete visuaalsete uurimismeetodite laiema raamistiku alla kuuluv lähenemine. See sotsiaalse konstruktivismi põhimõtetest lähtuv andmekogumisviis on enamasti segu traditsioonilistest uurimismeetoditest (intervjuu, fookusgrupp, vaatlus) ning projektiivtehnikatest ja loovatest ülesannetest. Meetodi puhul palutakse inimestel rakendada oma mängulist või loomingulist tähelepanu millegi loomisele ning selle mõtestamisele. Sellisel viisil on võimalik saada mitmekülgset informatsiooni, mis traditsiooniliste kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutamisel jääb kättesaamatuks. Eriti innukalt on lähenemist kasutatud tundlike uurimisteemade puhul ning laste ja noorte eagrupi uurimisel.

Põhjalikumalt loe loovuurimismeetoditest SIIT

 

TEST ENESEKONTROLLIKS

 

HÄID NÄITEID ÜLIÕPILASTÖÖDEST

Freienthal, T.-A. (2018). “Netipervertide” kuvand noorte seas: Eesti gümnasistide kogemused ja hinnangud. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool: ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava.

Kald, I. (2014). 1.ja 2. klassi laste online-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad. Magistritöö. Tartu Ülikool: kommunikatsioonijuhtimise õppekava.

Mandel, K. (2016). 8. klassi õpilaste ettekujutused ideaalsest kooliraamatukogust. Magistritöö. Tartu Ülikool: Organisatsiooni infotöö õppekava.

Murumaa, M. (2010). Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel . Magistritöö. Tartu Ülikool: kommunikatsioonijuhtimise õppekava.

Rang, G. K. (2017). Eesti noorte naiste Tinderi kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meeskasutajad. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool: ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava.

Suumann, G. (2012). Kujuteldava kasutaja suhtlusportaali profiililoome analüüs loominguliste uurimismeetodite abil. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool: ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava.