Sõnastik

on väikseim aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektonkattest.

on pihussüsteem, kus pihustuskeskkonnaks on gaasiline aine ning pihustunud aine on kas tahkes või vedelas olekus.

on aine kogus moolides, tähistatakse n.

on süsivesinikest tuletatud ühendid, kus üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH).

on nähtus, kus üks keemiline element esineb mitme erineva lihtainena.

on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH^--ioone).

on karboksüülhapped, mis sisaldavad oma struktuuris ka aminorühma.

on negatiivse laenguga ioon.

on reaktsioon, kus üks aatom või aatomite rühm asendab teise aine molekulis mingi aatomi või aatomite rühma.

on vedela aine üleminek gaasilisse olekusse.

on sünteetilised pesemisvahendid.

on süsivesikud, mis moodustuvad kahe monosahhariidi ühinemisel, mille korral on eraldunud vee molekul.

on reaktsioon, mille käigus energiat eraldub.

näitab monomeeride arvu, mis on omavahel ühinedes polümeeri molekuli moodustanud.

on pihussüsteem, mis tekib lahustumatu vedeliku pihustumisel teises vedelikus (pihustunud aineks vedelik, pihustuskeskkonnaks vedelik).

on reaktsioon, mille käigus energiat neeldub.

on sellised omadused, mis ei ole seotud aine muundumisega teiseks aineks.

on aineid, mis annavad vesilahusesse vesinikioone (H⁺).

on sademed, mille pH on happelisem tavalisest vihmaveest.

omavad tugevat vastastiktoimet veega ning on veesõbralikud.

ei oma vastastiktoimet veega ning on vett-tõrjuvad.

on ained, mis koosnevad metalli katioonist ja hüdroksiidioonist. 

paigutatakse vastava elemendi sümboli alla paremale ning see väljendab molekulis olevate aatomite arvu.

on selline aine, mille värvus sõltub lahuse keskkonnast.

on laenguga aineosake.

on vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumine.

on ained, millel on sama elemendiline koostis, kuid erinev struktuur.

on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (-COOH).

on aine, mis ise ei osale keemilises reaktsioonis, kuid muudab reaktsiooni kiiremaks.

on positiivse laenguga ioon.

on ühte liiki aatomite kogum.

ehk keemiline nähtus kirjeldab ainete muundumist uuteks aineteks.

on vastastikmõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks.

iseloomustavad aine reageerimisvõimet teiste ainetega.

 iseloomustab ärareageerinud lähteainete või tekkinud saaduste kontsentratsiooni muutust ajaühikus.

 iseloomustab reaktsiooni käigus toimuvaid energeetilisi muutusi.

on reaktsiooni üleskirjutus valemite abil.

on kindla otstarbega aine või segu.

näitab reaktsioonis osalevate osakeste arvu.

on protsess, mille käigus toimub metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel.

on ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side.

näitab tahke aine vastupidavust kriimustamise või lõikamise suhtes.

on lahus, milles saab antud tingimustel (temperatuur ja lahusti hulk) sama ainet veel lahustada.

on lahus, milles antud tingimustes ainet enam rohkem ei lahustu, vaid jääb anuma põhja sademena.

näitab kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel.

on ained, mille põletamisel eraldub palju energiat ning mida seetõttu kasutatakse energiaallikatena.

on keemiline reaktsioon, mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks.

on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.

näitab lahuse aluselisi-happelisi omadusi.

näitab, kui suure osa kogu lahuse massist moodustab lahustunud aine mass.

on aine, milles teine aine ühtlaselt jaguneb.

on aine, mis teises aines jaguneb.

näitab maksimaalset aine kogust grammides, mida on võimalik lahustada antud temperatuuril 100 grammis lahustis.

on vees hästi lahustuvad hüdroksiidid.

on IA rühma metallid.

on IIA rühma metallid alates Ca-st.

koosneb sama elemendi aatomitest.

 koosneb erinevate elementide aatomitest.

on keemilised elemendid, millel on metallilised omadused.

esineb metallides ning moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tagajärjel.

on oksiid, mis koosneb metallilisest elemendist ja hapnikust.

on oksiid, mis koosneb mittemetallilisest elemendist ja hapnikust.

ei koosne molekulidest, vaid aatomitest või ioonidest.

on ühe mooli aineosakeste mass.

on ühe mooli aineosakeste ruumala.

on aineosake, mis koosneb aatomitest.

koosneb molekulidest.

on molekuli mass, mis saadakse aine koostisesse kuuluvate aatomite aatommasside kokkuliitmisel.

on väike molekul, mis on võimeline liituma teiste molekulidega ja moodustama pikki omavahel seotud ahelaid.

on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel moodustuvad sool ja vesi.

on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik.

ehk o.a näitab elemendi laengu suurust ühendis eeldusel, et aine koosneb ioonidest.

on osake, kes redoksreaktsiooni käigus liidab elektrone.

on protsess, kus aineosake loovutab elektrone ning selle käigus elemendi oksüdatsiooniaste kasvab.

on ebaühtlane segu, mis koosneb pihustuskeskkonnast ja vähemalt ühest pihustunud ainest.

on ained, mille väga suured molekulid koosnevad paljudest üksteisega kovalentsete sidemetega seotud väikeste molekulide jääkidest.

koosneb ainult ühe aine osakestest (kas aatomitest, molekulidest või ioonidest)  ja tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

on ühendid, mis on tekkinud glütserooli ja rasvhapete liitumisel.

on reaktsioon, mille käigus muutub vähemalt kahe keemilise elemendi oksüdatsiooniaste, kuna toimub elektronide üleminek ühelt aineosakeselt teisele.

on osake, kes redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.

on protsess, kus aineosake liidab elektrone ning seetõttu elemendi oksüdatsiooniaste kahaneb.

on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust ning enamasti on nende molekulides vesiniku ja hapniku aatomite suhe täpselt sama nagu vee molekulis.

koosneb mitme erineva aine osakestest.

on B-rühmade metallid.

on ained, mis koosnevad metalli katioonist ja happejääkioonist.

on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist.

on tahke aine üleminek vedelasse olekusse.

on jämepihus, mis moodustub tahke lahustumatu aine pihustumisel vedelikus.

moodustub üksteisega kovalentsete sidemete abil seotud süsiniku aatomitest.

on ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust.

on kütused, mille tekkeks kulub miljoneid aastaid ning seetõttu vähenevad nende varud tarbimisel pidevalt.

on kütused, mis tekivad aastate või aastakümnetega ning neid tekib pidevalt juurde.

on füüsikaline suurus, mis väljendab ühikulise ruumalaga ainekoguse massi.

on loomse või taimse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida.

on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja mida keha kasutab energia saamiseks või uute ainete sünteesiks.

näitab tahke aine vastupidavust painutamisele, venitamisele või survele.

on iooniliste ainete vahel toimuv reaktsioon, mille korral vahetatakse samalaengulised ioonid.

on pihussüsteem, kus pihustunud aine on gaasiline ning pihustuskeskkond võib olla nii tahke kui ka vedel.

on looduslikud polümeerid, mis koosnevad erinevate aminohapete jääkidest.

iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses.

on reaktsioon, mille käigus ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine.