8.1. Sahhariidid, valgud, rasvad
Kõik elusorganismid koosnevad väga paljudest erinevatest süsinikuühenditest, millest eriti olulised on (vanema nimega süsivesikud), ja . Ülevaate nendest saad allolevast videost.
Allikas: https://youtu.be/WZEq5i-Llsk
Sahhariidid
Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust ning enamasti on nende molekulides vesiniku ja hapniku aatomite suhe täpselt sama nagu vee molekulis (2 osa vesiniku aatomeid ja 1 osa hapniku aatomeid). Asjaolust, et sahhariidid näivad koosnevat justkui süsinikust ja veest, tuleneb ka nende kohta kasutatav mõiste süsivesikud. Sahhariidide molekulides on palju -OH ehk hüdroksüülrühmi, mis põhjustab nende head vees lahustuvust ehk nad on . Väiksemamolekulilised sahhariidid on magusa maitsega ja neid nimetatakse igapäevaelus ka suhkruteks. Tuntuimad suhkrud on glükoos, fruktoos ja sahharoos.
Glükoos ehk rahvapäraselt viinamarjasuhkur on üks tähtsamaid sahhariide. Tema summaarne valem on C6H12O6. Glükoosi molekulis on 5 süsiniku aatomit ja 1 hapniku moodustanud 6-lülilise tsükli, kusjuures üks süsiniku aatom jääb tsüklist välja.
Glükoosi leidub kõigis rohelistes taimedes, kuna ta tekib taimedes fotosünteesi käigus. Glükoos on tähtis toitaine, mida püsisoojased organismid kasutavad kiire energiaallikana. Tema oksüdeerumisel organismis vabaneb suur hulk energiat ja protsessi lõppsaadusteks on CO2 ja H2O.
Teine väga levinud ja ka kõige magusam suhkur on fruktoos ehk rahvapäraselt puuviljasuhkur. Fruktoos on sama summaarse valemiga kui glükoos (C6H12O6), kuid tal on hoopis erinev struktuur ehk fruktoos ja glükoos on omavahel . Isomeerid on ained, millel on sama elemendiline koostis, kuid erinev struktuur. Fruktoosi molekulis on 4 süsiniku aatomit ja 1 hapniku aatom moodustanud 5-lülilise tsükli, mille korral 2 süsiniku aatomit jäävad tsüklist välja.
Fruktoosi leidub puuviljades: viigimarjades, viinamarjades, pirnides, õuntes. Kõige fruktoosirikkam toit on mesi.
Sahharoos ehk lauasuhkur on meie igapäevaelus kõige olulisem suhkur. Sahharoos kuulub disahhariidide hulka. on sellised süsivesikud, mis moodustuvad kahe monosahhariidi ehk lihtsuhkru ühinemisel, mille korral on eraldunud vee . Sahharoos tekib glükoosi ja fruktoosi molekulidest ning tema summaarne valem on C12H22O11. Teda leidub paljudes taimedes, kõige rohkem suhkruroos ja suhkrupeedis, millest sahharoosi toodetaksegi.
Sahharoosi tekkimine
Omavahel võivad ühineda aga ka väga paljud glükoosi molekulid ja nii tekivad ehk antud juhul polüsahhariidid. Polümeerid on ühendid, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väiksemate molekulide lülidest. Tähtsamad polüsahhariidid on tärklis ja tselluloos. Nii tärklis kui ka tselluloos koosnevad üksteisega seotud glükoositsüklitest, kuid glükoositsüklite paigutus ja nende ahelate arv on erinev.
Tärklise korral on kõik glükoositsüklid seotud omavahel ühes ja samas asendis ning glükoositsüklite arv ahelas jääb saja ja mõne tuhande vahele.
Tärklise struktuur
Tärklis on valge tahke aine, mis ei lahustu külmas vees ja kuumas vees moodustab kliistri. Kõige rohkem leidub teda taimede mugulates (kartul) ja seemnetes (teraviljad). Taimedele on tärklis oluline varuaine ja inimestele tähtis toitaine, mis lagundatakse organismides glükoosiks. Tärklist saame toiduga peamiselt teraviljadest, jahutoodetest (makaronid) ning kartulist.
Tselluloosi korral on aga kaks järjestikust glükoositsüklit üksteise suhtes pööratud 180 kraadi ning tsüklite arv küündib kuni 10 000ni.
Tselluloosi struktuur
Tselluloos on kiulise ehitusega, tugev ja painduv aine. Ta on keemiliselt väga vastupidav ega lahustu üheski tavalises lahustis. Tselluloos on taimerakukestade koostises ja eriti palju on teda puidus, kust eraldatud tselluloosist toodetakse muuhulgas näiteks paberit. Samuti on puuvill peaaegu puhas tselluloos. Kuigi tärklis ja tselluloos tunduvad ehituselt sarnased, on nende omadused vägagi erinevad. Näiteks tärklis laguneb seedimisel kergesti glükoosiks, kuid tselluloosi loomad, seega ka inimene, seedida ei suuda.
Rasvad
Teine oluline orgaaniliste ühendite liik on rasvad. Rasvad on ühendid, mis on tekkinud glütserooli ja rasvhapete liitumisel. Glütserool on alkohol, mille molekulis on kolm süsiniku aatomit seotud kolme hüdroksüülrühmaga. Rasvhapped on pikema süsivesinikahelaga , milles tavapäraselt on paarisarv süsinikke.
Rasvade moodustumine
Rasvu leidub kõigis organismides ning nad on olulised varuained, mida organism kasutab toidupuuduse korral, kuna rasvad on kõige energiarikkamad . Lisaks on rasvad olulised püsisoojastel loomadel sooja hoidmisel, kuna rasvad on halvad soojusjuhid. Inimese jaoks on rasvad olulised veel seetõttu, et nad kaitsevad mitmeid elundeid (neerud) põrutuse eest ning mõningad olulised vitamiinid (D-vitamiin) lahustuvad rasvades.
Rasvad on , kuna nende molekulides on pikad süsivesinikahelad, mis ei oma vastastiktoimet veega, seetõttu ei lahustu rasvad vees, kuid neid saab lahustada mitmetes orgaanilistes lahustites (bensiin). Kuna rasvad on veest väiksema tihedusega, siis rasva ja vee segus jääb rasvakihti veekihi peale. Oma agregaatolekult on osad rasvad tahked ja teised vedelad. Loomsed rasvad on enamasti tahked (searasv) ning taimsed rasvad on vedelad ning neid nimetatakse ka õlideks (rapsiõli). Taimeõlides olevad rasvhapped sisaldavad süsinike aatomite vahel mõningaid kaksiksidemeid. Toiduainetööstus on aga õppinud muutma tahkeks taimseid rasvasid, mis on tavaliselt vedelad. Selle jaoks pannakse taimsed rasvad reageerima vesinikuga ning tekib tahke taimne rasv, millest toodetakse margariini.
Valgud
Valgud on looduslikud polümeerid, mis koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Valkude molekulid tekivad aminohapete ühinemisel. on karboksüülhapped, mis sisaldavad oma struktuuris ka aminorühma.
Aminohappe struktuur
Organismides leidub 20 erinevat aminohapet ja sellest tulenevalt on ka väga palju erinevaid võimalusi, kuidas valkude molekule nendest kokku panna. Valgud on elusorganismides kõige tähtsamad ühendid, kuna nad täidavad väga paljusid erinevaid ülesandeid. Valgud on organismis ehitusmaterjaliks, näiteks meie nahk ja juuksed koosnevad valkudest. Hemoglobiin, mis on samuti valk, transpordib meie kehas hapnikku. Ka ensüümid on valgud, mis hoolitsevad selle eest, et keemilised reaktsioonid meie kehas toimuksid kiiremini. Liikumise tagavad sellised valgud nagu müosiin ja aktiin, mis on meie lihastes. Valgulised antikehad kaitsevad meie organismi võõraste ainete eest jne. Valke saame peamiselt loomsest toidust: lihast, munast, piimast ja kalast, aga ka näiteks pähklitest. Seedimisel lagundatakse toidust saadud valgud aminohapeteks ja neist ehitatakse juba uuesti üles meie kehaomased valgud.