7.4. Alkoholid

Hakkame tegelema teise ühendite klassiga orgaanilise keemia valdkonnast. Süsivesinikud on Sul juba selged ja nii ongi väga lihtne minna süsivesinikelt üle alkoholidele. Ülevaate alkoholidest annab Sulle järgmine video.

Allikas: https://youtu.be/wFFLjzf8SSA

Alkoholide mõiste, struktuur ja nimetamine

Alkoholid on süsivesinikest tuletatud ühendid, kus üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH).

Kui võtta näiteks kõige lihtsam süsivesinik – metaan (CH₄) ja asendada tema molekulis üks vesiniku aatom hüdroksüülrühmaga, siis saamegi vastava alkoholi:

Metaanist saab metanool

Alkoholide nimetamisel lähtutakse süsivesinike nimetustest, lisades süsivesiniku nimetusele lõppliite -ool. Näiteks: propaan →  propanool.

Alkoholide korral on samuti võimalik koostada nende tasapinnalisi, lihtsustatud ja summaarseid valemeid. Näiteks butanooli (4 C aatomit sisaldav alkohol) tasapinnaline struktuurivalem on järgmine:

Butanool

lihtsustatud struktuurivalem selline: CH₃-CH₂-CH₂-CH₂OH

ja summaarne struktuurivalem C₄H₁₀O.

Etanool

Alkoholide kõige tuntum esindaja on etanool (CH₃CH₂OH), mille rahvapärane nimetus on piiritus.

Etanooli molekulmudel

Etanool on iseloomuliku maitse ja lõhnaga vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras ning segunemist põhjustab etanooli hüdrofiilsus. Etanooli vesilahus on neutraalne (pH=7).

Etanool põleb ning tema täieliku põlemise käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi.

C₂H₅OH + 3O₂ → 2CO₂ + 3H₂O

Etanooli saadakse protsessi käigus, mida nimetatakse alkoholkäärimiseks. Alkoholkäärimine leiab aset nii õlle kui ka veini valmistamisel, kus pärmseened muudavad lisatud suhkru etanooliks ja süsihappegaasiks:

C₆H₁₂O₆ → 2CH₃CH₂OH + 2CO₂

suhkur           etanool        süsihappegaas

Oluline on siinkohal meeles pidada, et kogu protsess peab toimuma hapnikuvabas keskkonnas, kuna vastasel korral ei teki mitte etanool vaid orgaaniline hape, mida rahvasuus nimetatakse äädikhappeks. Veini valmistamisel saavad pärmseened vajaliku suhkru (glükoosi) marjade või puuviljade mahlast. Ajalooliselt on Eestis valmistatud etanooli ka kartulitest ja teraviljast, kuid sel juhul on protsess natukene pikem, kuna kõigepealt lagundatakse tärklis glükoosiks ning alles seejärel toimub alkoholkäärimine.

Etanooli kasutatakse kütusena. Näiteks koolis keemiatundides katsete tegemisel kasutatavates piirituslampides on põlevaks aineks just nimelt piiritus. Ladina-Ameerika riikides kasutatakse etanooli ka mootorikütusena, kuna selle tootmine suhkruroost on niivõrd odav. Samuti kasutatakse etanooli lahustina nii koolikeemias, meditsiinis (desinfitseerivad vahendid), kosmeetikatööstuses kui ka värvide lahustamisel. Peamine etanooli kasutusvaldkond on siiski alkohoolsete jookide tootmine.

Alkoholi füsioloogiline toime

Alkohoolsete jookide tarvitamine kahjustab suurel määral inimese organismi. Väga tugevalt mõjutab etanool kesknärvisüsteemi, mis omakorda tingib kõrvalekaldeid kogu organismi töös: koordinatsioon ja liigutuste täpsus halvenevad, reaktsioonikiirus aeglustub, ilmneda võivad olukorrale mittevastavad käitumisviisid ja kõneprobleemid. Samuti kahjustab alkohol mitmeid organeid (magu, maks, süda). Suured alkoholikogused võivad viia teadvuse kaotuse ja alkoholimürgistuseni ning lõppeda ka surmaga. Kuna alkohol põhjustab sõltuvust, kujuneb pikaaegsel alkoholitarbimisel välja alkoholism. Isiklike terviseprobleemide kõrval mõjutab liigne alkoholitarbimine ka ühiskonda, põhjustades kuritegevuse kasvu, õnnetuste (tule-, vee- ja liiklusõnnetused) sagenemist ja sotsiaal- ning tervisevaldkonna kulutuste tõusu (abirahad, haigushüvitised jne).